Baieri piimatootjad: oluline on kvaliteetne niššitoode

Baieri piimatootjad: oluline on kvaliteetne niššit
Baieri piimatootjad: oluline on kvaliteetne niššitoode

Dr. Hans-Jürgen Seufferlein Baieri Piimatootjate Assotsiatsioonist rääkis tänavusel Piimafoorumil sellest, milline on Baierimaa piimatootjate olukord ja arendas teemat kuidas võiks saada oma toodetule väärilist, õiglast hinda.

Seufferleini sõnul on Baierimaa piimandussektoris tuntud kui uuenduslikku tehnoloogiat kasutav kõrge kvaliteediga tootjamaa. "Sama oluline kui see kuvand on ka kuvand, et meil on pikaajalised traditsioonid, kus kari on õues ja läbi oma maalilise maastiku saame me teha turundust piimale - see on kaunis, turvaline ja mõjuv," lausus Seufferlein.

Saksamaal Baieris on keskmiselt ühel piimafarmil maad 35 hektarit. Palju renditakse juurde. Neis farmides, kus käib tootmistegevus, seal on üldjuhul 50 hektarit maad. Baier on piimamaa - seal on 1,2 miljonit lehma ja 3,2 miljonit veist. "Me toodame 25% Saksamaa piimast, piimatoodangu käive on Baieris 9 miljardit eurot. Oluline on see, et meil on 31 000 piimatootjat ja tootmisüksuse kohta on keskmiselt 35 lehma. Trend näitab nii lehmade kui tootjate vähenemist," tutvustas Seufferlein.

 

Baier on eksportija nagu Eestigi. Sealne isevarustuse tase on nagu meil, 175%. Seega peab olema rõhk ekspordil. "Iga teine liiter, mille toodame, selle peame eksportima - 1,9 miljonit tonni piima ja piimatooteid tuleb meil kokku eksportida. Turgude leidmine on keeruline. Ma võin öelda, et Lõuna-Euroopa ei taga omavarustatust, näiteks Portugal, Kreeka ja Itaalia. Itaalia on meile lähedal ja seega on see ka meie eksportriik nr. 1," rääkis Seufferlein, kelle sõnul nad aga ei rõhu massile, ei müü toorpiima vaid pigem panustatakse niššitoodetele. "Need valmivad meie väikemeiereides, mida on Baieris kokku 76. Suurim toodanguartikkel on juust, sellele järgneb joogipiim ja siis või. Rõhk on eritoodetel, mida suured kombinaadid ei tee," ütles Seufferlein.

 

Probleem turustamisel. Baieris on 4 suuremat jaeketti, kelle käes on võim valida müüki tooted ja kes dikteerivad hinna. "Loomulikult mõjutab meid maailmas toimuv - vaatame arenguid tooaineturul, näiteks kui kukub nafta hind, kukub ka lõssipulbri hind. Aga see ei ole nii määrav, kui meie oma siseriiklik asjaajamine, kus 31000 tootjat tahavad 4 ketti oma toodetu müüa. See eeldab koostööd.

Kui iga tootja sõlmib lepingu töötlejaga, siis ta on kehvemas seisus. Koos müües on võimalik saada paremat hinda," selgitas Seufferlein ja täiendas, et Baieris on laias laastus nii, et 50 % piimast töödeldakse erameiereides ja teine 50% ühistutes. "Meie eesmärgiks on see, et väheneks üksiktarnijate osakaal. Piimatootjad, kes ei kuulu ühistusse on teistmoodi mõtlemisega. Asi on keeruline, suhted ka."

 

Piima hind parem kui Eestis. 30 senti netos on piimakilo hind Baierimaa tootjale. "Hind on kõikuv, see oleneb nii hooajast kui sellest, mida toodeti, kas juustu või pulbrit," ütles Seufferlein.

Kui kõrge peaks olema õiglane hind? Seufferleini sõnul on nad arutanud, et alates 35 senti toorpiima kilo hinnaks, oleks see piir, kus saaks hakkama. "Kõige madalam hind oli meil 25 senti kilo eest tänavu juunis. 35 sendiga majandaks me ära. Ka saab abi loomade müügist. Meie eeliseks on see, et meil ei ole holsteini tõug, vaid pea 80% karjast on simmentali tõug. See tähendab seda, et kui müüme liha, siis liha müügihinnad mõnevõrra tasakaalustavad hindasid, sest simmentali tõugu looma hind lihana on kõrgem."

Baieri piimatootja majandab end kui perefirma. "Muud moodi ei saaks, sest pinnad on väikesed ja karjad ka. Seega on igati loomulik, et enamus töödest tehakse ära oma pere toel ja palgatööjõud on sektoris minimaalne. Ka on abiks erinevad toetused, nii Euroopa Liidu omad, riiklikud kui piirkondlikud. Need viimased on just seotud sellega, et karjatame mägedes omi loomi. Lisaks on olemas erinevaid programme, kust meie tootja saab abi näiteks farmide rekonstrueerimiseks," rääkis Baieri farmerite võimalustest Seufferlein. Ta lisas, et näiteks on Baieris pea pool karjadest veel lõaspidamisel ja nüüdne ELi norm näeb ette, et loomad peavad olema vabapidamises nagu meil Eestiski on ja seepärast saavad nad abi ka loomade heaolu parandamiseks.

"Aga sama oluline, et toota hästi ja efektiivselt, on see, et teeme omavahel koostööd läbi erinevate liitude ja seltside. Alati ei ole ju näiteks otstarbekas osta kallist tehnikat, seda saab teha koos," ütles ta ja täiendas, et kuigi ollakse natuke vanamoodne oma olemises, siis ei tasu ära unustada ka trende. "Moes on mahe, moes on GMO-vaba piim, moes on rohumaal kasvanud lehma piim - see müüb ja nii eristud massist."

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised