Tarmo Tamm: maaelu ja põllumajandus annab riigile lisaväärtust

Tarmo Tamm: maaelu ja põllumajandus annab riigile
Tarmo Tamm: maaelu ja põllumajandus annab riigile lisaväärtust

Tehes aastalõpuintervjuud maaeluminister Tarmo Tammega, sain aru, kui palju on neid erinevaid tükikesi, millest tal tuleb suur pilt kokku panna, et meie maaelu edukalt juhtida. Palju on uus minister juba ametis oldud ajaga jõudnud teha, aga väga palju tegemisi on veel ees.

Uuel ministril on selge siht – ettevõtlus ja ettevõtlikud inimesed peavad olema maal, kus heaks eluks on kõik võimalused olemas – ilus ja puhas elu- ja töökeskkond, rahu, vabadus ja samas see miski, mis sunnib tagant iga päev liigutama, et muuta oma kodu ja koduküla parimaks kohaks maailmas.

„Maal on väga palju võimalik ära teha, luua reaalseid töökohti. Maaelu ja põllumajandus annavad palju lisaväärtust Eestile. Kui me otsime täiendavaid töökohti ja lisategevusi, siis need saavad tekkida maal. Ma ei ole idufirmade ega Start Up’ide vastane, kelle tegevus on suunatud pigem välismaale, mitte Eestisse, aga maal on reaalsed töökohad, mis tuleb taastada ja sinna tuleb ka riigil panustada. Valitsus peab oma arusaami muutma. Maale tekivad siis töökohad, kui on võrdne konkurents,“ ütles Tamm, kes on kindel, et elus tuleb õppida ümber, oma mõtted tuleb ümbermõtestada ja muuta oma elu ise selliseks, et oled rahul.

Maapoisist ministriks

Tarmo Tamm on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 12. detsembrist 2016. Ta on Eesti Keskerakonna liige. Tal on nii põllumajandusharidus kui töökogemus põllumajandussektoris. Olles kasvanud maal 6-lapselises peres, on minister näinud ka väga raskeid aegu, mis annab talle oskuse näha maaelu valukohti ning neid mõista. Nii, et ka kõige suurem viriseja, ei näe nüüd kohta, et ette heita ministrile maaelu mittetaipamist. Minister elab ka praegu maal ja on seal toimuvaga hästi kursis.

„Olen juurtega maapoiss. Loogiline käik oli minna õppima põllumajandust Tihemetsa tehnikumi, see kool andis mulle hea ja praktilise hariduse. Peale seda algas mu tööelu. 2007. aastal lõpetasin Eesti Maaülikoolis ka agraarökonomisti eriala,“ tutvustas minister end. „Mu pere on 5-liikmeline. Abikaasa töötab õpetajana. Olen kolme lapse isa, neist keegi aga ei tegele põllumajandusega.“

Ministri hobideks on sport ja tehes erinevaid alasid, on ta muutunud kindlasti mitmekülgsemaks ka oma muudes tegemistes. „Lapsena oli igati tavaline see, et peale töid ja tegemisi sai õhtuti võrkpalli mängitud. Meie külas on pallimäng taas ausse tõusnud ja see on tore. Olen tegelenud mitmete erinevate spordialadega, alates pallimängudest kuni mälumängu ja maleni. Lemmikalaks kujunes motosport, sellele olen pühendanud ligi paarkümmend aastat ja olnud mitmekordne Eesti meister.“

Kes keda esindab?

Kui nüüd rääkida tööst, siis ministril on keeruline aru saada, miks valitseb selline olukord nagu see on hetkel meie põllumajandusliitude ja katusorganisatsioonide puhul – kes keda esindab ja miks ei lepi liidud-seltsid enne ministeeriumisse tulekut põhiküsimustes omavahel kokku.
„Igal juhul tahan ma esimese asjana siin pildi endale selgeks teha. Osasid liite finantseeritakse, osasid mitte. Kuidas kõik see on sündinud, kuidas toimib, kuidas rahastatakse, kuidas sõlmitakse kokkuleppeid, kas on jälgitud riigihanke seadust jne.,“ on teemad, millele minister Tamm otsib vastuseid lähiajal.
Ta täiendas: „Kogu liitude tegevus peab tulema alt poolt üles. Riigi ülesanne ei ole neid juhtida ja liituma sundida. Ja üks oluline küsimus on see, et miks riik peab neid finantseerima, kui ei suudeta omavahel teha koostööd ja omavahel olulisi asju kokku leppida.“

Minister Tamm oma töökabinetis.
Minister Tamm oma töökabinetis.

Haridus on oluline, just praktiline haridus

Koostöö põllumajandusharidust pakkuvate koolidega vajab samuti süvenemist. „Neist saab ju kõik alguse. See haridus, mida neis koolides pakutakse peab vastama turunõudlusele. Ma ei räägi siin akadeemilisest haridusest vaid eelkõige praktilisest poolest – koolid ja ettevõtjad peavad tegema koostööd, koolid peavad olema paindlikud ja ettevõtjad ise aktiivsed,“ ütles Tamm, kes juba jaanuaris plaanib külastada Maaülikooli.

Minister lisas, et tema arust on õppimise aeg siis, kui ollakse noor. „Hiljem on aeg end vastavalt vajadusele täiendada või ümberõppida.“

Vaid külaplatside rajamise aeg on möödas

Maaeluminister Tamm on veendunud, et nüüd on läbi see aeg, kus euroraha läks külaplatside kordategemiseks, et oleks koht kus Jaanipäeval lõket teha ja koos istumas käia. „Nüüd peab olema rõhk millegi tulu toova tegemisel. Ma näeks hea meelega seda, et külad ja kogukonnad panustaks oma jõud sellesse, et nende tegevuse tagajärjel valmib mingi toode või teenus, mis sellele piirkonnale on sobiv ja turu  nõudlusele vastav. Kui ühistegevuse läbi tekib tulu, tuleb kõik muu iseenesest, ka küla kiigeplatsid,“ on Tamm veendunud.

Piimatootjal läheb järjest paremini, seakasvatuses segased olud

Teraviljakasvatuses on asjad korras. Oli küll raske aasta kliima osas, aga ses sektoris toimib hästi ühistegevus ja turg viljale on olemas.

Meie piimatootjale on aasta lõpp toonud paremaid uudiseid – nii toorpiima kokkuostuhind, kui piimatoodete hinnad on tõusnud. Vaatamata sellele, et müüdi ära osa meie karjast Poola ja Leetu, näevad sektori ettevõtjad, et tasub tegeleda piimandusega. „Riik ei ole siiani kahjuks kriisi ajal piimatootjat toetanud kõikide võimalustega, mis olid olemas. Vaatamata sektori raskustele, on piimandus jätkuvat prioriteetne ala. Seda toetame me uuel aastal igati ja abiks on siin ka Top-Up toetuse taastamine. Probleem on uute turgude leidmisel. Riik teeb siin omalt poolt kõik, et meie tootjad leiaks võimaluse müüa näiteks Aasiasse. Edasine, koostöö ettevõtjate vahel, on iga ettevõtja ja ühistu enda teha. Ka on siin võimalik kasutada uue MAKi erinevaid turundamise toetusmeetmeid,“ lausus Tamm.

Seakasvatajad on juba aastaid olnud raskes seisus. Üldjuhul pole neil ka maad, kus toota ise sööta. Nii sõltuvad seakasvatajad eelkõige turuhindadest, nii sööda kui liha müügi osas. „Seakasvatus on murekoht igal juhul. Kui oleks minu võimuses, siis ma kaotaks ära seakatku, mis meid nii palju on räsinud ja mis kogu sektori upakile on ajanud. Seda aga ei saa. Saab teha koostööd. Meil on seakasvatajate liit. Meil on seakasvatajad, kes ei kuulu liitu. Kahjuks on nende soovid erinevad – siit minu soovitus: vaielge oma asja koos ära ja tulge ministeeriumi siis, kui te tõesti tahate kogu sektori eest kõneleda ja asja paremaks muuta. Koostöös on jõud,“ soovitas minister.

Aiandussektor on selgelt alarahastatud ja sellest aastast alates on neil ka võimalusi rohkem saada erinevaid eurotoetusi ning ka välismaalaste seaduse muudatused leevendavad tööjõukriisi hooajatöödel. „Näen, et ses sektoris on ettevõtjad, kes on avatud uuele, kes tahavad arendada nii oma tootmisi kui tehnoloogiat. Nende missioon peaks olema isevarustuse taseme parandamine, nii kodumaise köögivilja kui puuvilja osas. Meie ülesanne on luua neile head tingimused, näiteks katmikaladel tegevatel ettevõtjatel on suured kulud energiale, siin on meie ülesanne neid aidata seadusandlusega, näiteks gaasiaktsiisi teemadel,“ ütles Tamm.

Meie vestluse lõpetas minister Tamm sellega, et ütles: „Olen noor minister, alles õpin seda ministriks olemist. Igal juhul luban olla põhjalik ja kõik nüansid endale selgeks teha, enne kui midagi otsustan.“

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised