EstAgar asus vetikaist otsima järgmist miljonit

EstAgar asus vetikaist otsima järgmist miljonit
EstAgar asus vetikaist otsima järgmist miljonit

Nädal tagasi poole sajandi vanuseks saanud EstAgar tahab lähiaastatel oma põhitoorainest, punavetikast, hakata furtsellaraani kõrval tootma ka värvipigmenti ja väetist.

Ettevõte kuulutab sel nädalal välja riigihanke teadusasutusest partneri leidmiseks, et viia läbi punavetika töötlemise rakendusuuring. Selle tulemuseks peaks olema väikesemahuline piloottootmine, millest saab edasi välja arendada juba tehasetootmise, kirjutab Saarte Hääl

AS-i EstAgar juhatuse liige Urmas Pau ütles Saarte Häälele, et Vormsi Agar OÜ on EstAgari omanikuna vetika laboratoorsed uuringud juba teinud ja tellitaval rakendusuuringul, mis kestab paar aastat, on kolm eesmärki.

Esmalt uuendatakse furtsellaraani tootmise tehnoloogiat, et saada lõpptoodangut parema kvaliteediga ja veidi teisel kujul, teiseks arendatakse välja punase värvipigmendi R-fükoerütriini eraldamine ja kolmandaks hakatakse toormejääkidest valmistama väetist.

“Eesmärk on tooraine kõrgem väärindamine. Laboriuuringud näitavad, et pigment eraldub vetikast madalamal temperatuuril kui furtsellaraan ehk siis toorainest saaks astmete kaupa käima panna erinevate toodete tootmise,” rääkis Pau. Ta lisas, et uue tehnoloogia arendamine on EstAgaris käinud juba aastaid, aga uutel omanikel on soov võtta see nüüd kasutusele veelgi täiustatumal kujul.

Rääkides pigmendist R-fükoerütriin märkis Pau, et tegu on punase värvainega, mida saab sünteetiliste ainete asemel kasutada toiduainetööstuses või eriti puhtal kujul meditsiinitööstuses markerina, kuna pigmendil on ka helendavad omadused.

Pigmentainet on vetikas alla ühe protsendi, furtsellaraani üle 20 protsendi. Rahaline väärtus on aga vastupidine, näiteks meditsiinilise puhtusega R-fükoerütriini milligramm maksab 300–500 eurot. Pau tõdes, et punavetikast pigmendi tootmine ei ole maailmas väga levinud ja selline looduslik saadus on küllalt haruldane.

Mis väetisesse puutub, siis on EstAgari tootmisjäägid ka seni põllule jõudnud, aga ettevõtte soov on lõpp-produkti senisest kõrgemalt väärindada. “Kuna maailm liigub aina rohkem loodusliku ja puhtama tootmise poole, siis on ka meie huvi selles suunas liikuda,” nentis Pau, kelle sõnul on vesiviljelusel ja laiemalt kogu sinimajandusel Eestis hea kasvupotentsiaal.

Loe täismahus artiklit SIIT.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised