Valdis Kaskema: Kuidas müüa kaupa tööstusele 2.50 euroga, kui üldine hinnatase on 1 euro?

Valdis Kaskema: Kuidas müüa kaupa tööstusele 2.50
Valdis Kaskema: Kuidas müüa kaupa tööstusele 2.50 euroga, kui üldine hinnatase...

Valdis Kaskema, kes esines konverentsil „Põllumajanduse Äriplaan 2017“, tõstatas küsimuse: "Mis asi on aiandus?". Kõik teavad ja peavad loomulikuks, et on, aga mis siis täpsemalt?

Ta vastas eelmisel aastal Aianduse Visioonikonverentsil esinenud Raul Rebase sõnadega: "Kui sa ütled aiandus, siis midagi nagu ei assotsieeru. Esimese hooga tavaliselt midagi meelde ei tulegi - ehk siis ühtegi suuremamõõdulist jama ei ole olnud ja järelikult ei ole ka reklaami." Kaskema lisas, et tegelikult aiandus on ikka äri ning tootmistöö ja turundus käib igapäevaselt.

Kindel Käsi OÜ esindab turul brändi "Eesti Maasikas". "Järgmise hooaja äriplaan on põhimõtteliselt tegevusplaan, sest 2017. enam väga plaane teha ei saa. Põhitegevus on maasikakasvatus, teine kasvavas trendis arenev osa on teenused ja sisendite müük teistele tootjatele, lisaks koolitused ja muud väiksemad tegevused," tutvustas Kaskema. "Suurem osa meie toodangust läheb eksporti, mahtude kasv praeguse 200-300 hektari pealt on plaanitud 1000-2000 hektarini - see ei ole mingi 7 aasta eesmärk, see on täitsa tehtav 4-5 aastaga. Tööstusmarja osakaal peab oluliselt suurenema. Plaanime tootearendusega jõuda 1-3 tootega suurtele turgudele. On palju tootjaid, kes on omal käel võtnud ette mingi tootearenduse, teinud valmis hulga häid asju, aga jätnud uurimata, milline on nende turupotentsiaal. Meie eesmärk on leida need tõeliselt müüvad tooted. See on visioon, aga see on samas ka järgmise aasta plaanides sees."

Lisaks maasikale kasvatatakse ka vaarikat ja mustikat. "Vaarika kasvatamise kogemus on meil 10 aastat, mustikaga kogemus ca 1 aasta. Vaarikaga võib öelda, et oleme valmis kasvatama pindasid päris suurtele aladele, 50-80 hektarile. Mustikaga tuleb veel enne tausta uurida, kas toota näiteks põllul või rabas, mis on nüansid meie kliimas jne."

Et leida müügiks head sorti, mis sobiks toidutööstustelel teeb ettevõtte pidevalt katseid uute sortidega. "Eesmärk on leida sort, mis oleks nii lauamarjana ahvatlev ja müüdav kui ka tööstusesse sobib, et teda oleks lihtne korjata. Praegu peamine sort, mis meil on, tööstusesse ei sobi. Tuleval hooajal katsetame 10 uut sorti. Kui tõesti hea sort on leitud, teeme sellest natukene suurema pinna ja katsume saada agrotehnikas selgema pildi," selgitas Kaskema.

Miljoni euro küsimus - kuidas müüa kaupa tööstusele 2.50 euroga, kui üldine hinnatase on 1 euro?

Müügiargument on kvaliteetne mari: PUHAS LOODUS, MINIMAALNE TAIMEKAITSE, KASVATAMINE MULLAL.
Valdis Kaskema tõi siin näite: "Eesti toodangus on kuni 3 taimekaitse jääki ja sisaldus 10-100 korda alla piirnormi. Võrdluseks Poola maasikas, kus taimekaitsejääkide arv ühes proovis 10 ja kas piiri peal või üle piiri. Vahe tuleb muidugi ka sellest, et meie toodame kile peal, nemad mitte, seega peavad nad kasutama rohkem  taimekaitsevahendeid, tegema umbrohutõrjet."

Ühistegevust tuleb arendada. "Meil pole päris ühistut plaanis teha, pigem koostööd teiste ettevõtjatega, eesmärgiks see, et tootjal jääks rohkem aega tegelemaks tootmisega. Katsume liikuda samm-sammult selle poole, et ühel päeval tegeleme ainult sisendite müügi ja valmistoodangu ostmise, töötlemise ja müügiga. Võib-olla on ühel päeval ka aeg küps selleks, et luua ühistu, aga kindlasti ei tee me seda ühistut selle mõttega, et toetust saaks. Üks osa ühistegevusest on meie juures tehtud iga-aastased koolitused," rääkis Kaskema.

Vaarika pinda on ettevõtja valmis suurendama.
Vaarika pinda on ettevõtja valmis suurendama.

Suurim probleem on lihttööjõu nappus. Nüüd on riigi poolt vastu võetud tööjõuseaduse muudatus, mis võimaldab ka võõrtööjõudu samadel tingimustel tasustada, nagu kodumaist. "Kui tuua näide maasikakasvatusest - kui see palgakvoot maha võetakse, tähendab see, et ca 50 senti muutub kilohind odavamaks. Et pilt oleks selgem, siis see palganõue tähendab praegusel juhul seda, et tööandja kulu tunnis töötaja kohta oli seadusega määratud 10.5 eurot tund. Võrdluseks Poola 3.2 eurot tund," selgitas Kaskema, kes kasutab juba aastaid Ukraina töölisi. "Kõik ütlevad, et miks sa võtad kallilt välismaalt tööjõudu, miks sa ei maksa siinsele inimesele. Ma ütleksin nii, et kohalik, kes tahab tööd teha, leiab stabiilse töö. Hooajatöölistega on asi teisiti, hooajatöö algab umbes aprillis ja võib kesta nt augusti lõpuni. Selline tööjõud tuleb mujalt ja õnneks on seda maailma, kust need inimesed saaks tulla."

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised