Lõhe hinnad pidevas tõusus

Lõhe hinnad pidevas tõusus
Lõhe hinnad pidevas tõusus

Mullu kerkis lõhekilo hind Norras rekordtasemele. Tarbija seisukohalt see ei rõõmusta, investori vaatest aga küll.

Kui vaadata, millise hinnangu annavad analüütikud maailma suurima lõhetootja Marine Harvest ASA aktsiale, siis kuueteistkümnest analüütikust, kelle arvamusi koondab agentuur Bloomberg, soovitab 12 aktsiat osta ja neli hoida. Sama seis on Leroy Seafoodi aktsiaga – neljateistkümnest analüütikust kümme soovitab osta ja neli hoida. Keegi ei soovita müüa, kirjutab Äripäev.

Oslo börsi mereandide indeks OBSFX, mis koondab sektori kõige likviidsemad aktsiad, on aastaga kerkinud üle 55%. Indeksi kümne firma turuväärtus ületas 2015. aasta juulis 100 miljardi Norra krooni piiri ning oli läinud aasta viimaseks börsipäevaks kerkinud juba 183 miljardile kroonile. See on pooleteise aastaga ligi kahekordne kasv.

Aasta esimestel kauplemispäevadel on mereandide sektori aktsiad Oslo börsil punast näidanud, kuid Handelsbankeni analüütik Kjetil Lye ei muretse.

„Meie hinnangul on lõhesektori väljavaated jätkuvalt tugevad,“ vastas ta Äripäeva küsimusele, mis lahti on. „See praegune nõrkus on seotud kõrgema nafta hinna ja Norra krooni tugevusega, mis on lõhe eksportijate jaoks negatiivne,“ märkis ta. Norra kroon murdis teisipäeval euro vastu läbi 9 krooni tasemest ja kauples sellest allpool.

Tuska teeb tugev kroon

Viimases suuremas sektori ülevaates läinud aasta lõpust toobki Handelsbanken Norra krooni tugevnemise välja kui ühe suurema riski, väljendades samas veendumust, et tugev nõudlus ja pakkumise napp juurdekasv miinuse korvavad ja buum jätkub. Pank usub, et tublit teenismisruumi jätkub sektoris veel aastateks, ning annab ostusoovituse kõigile Norra lõhekasvatajate aktsiatele, mida jälgitakse. Eraldi tuuakse esile Marine Harvesti, Leroy Seafoofi ja Bakkafrosti aktsia.

Ka maaklerfirma Pareto analüütikud valisid alanud aastaks tõusuruumiga aktsiad otsides välja Leroy Seafood Groupi ja Marine Harvesti, olles samas positiivselt meelestatud kogu mereandide sektori suhtes.

Norra lõhe keskmine päevahind kalabörsil Fish Pool oli 2016. aastal 63 krooni, mis on uus rekord ja 50% kõrgem hind kui 2015. aastal, kui keskmine oli 42 krooni.

„Hinnatõus on olnud väga tugev,“ kommenteeris kalabörsi müügidirektor Piotr C. Wingaard Norra majanduslehele Dagens Näringsliv, lisades, et peapõhjus on suur nõudlus lõhe järele.

Lõppenud aastal tootmine vähenes, nõudlus kasvas aga edasi umbes 10% tempos. Handelsbanken hindab, et keskmiselt suudavad Norra lõhekasvatajad sel ja tuleval aastal toodangut suurendada ehk 3-4% aastas. Oluline pidur on bioloogilised tegurid – kahjurid nagu lõhetäid, millega maadleb omajagu ka Leroy Seafood Group – ja uute keskkonnareeglite juurutamine. Just sel nädalal tuli uudis, et Grieg Seafood peab ühes oma kasvanduses kõik kalad haiguspuhangu tõttu enne täis kasvamist välja püüdma.


Kommentaar:

Kala jääb kalliks

Margus Rebane, Saaremere Kala juhatuse liige

Lõhe hinnas ei ole suuremat muutust näha, lõhe on juba praegu väga kallis ja ka jääb kalliks, kommenteerib kalahinnatõusu Saaremere Kala juhatuse liige Margus Rebane. 

Edasi on küsimus, kui palju hakkab kõrge hind tarbimist pidurdama ning kas see võib pikemas perspektiivis põhjustada nõudluse nii suurt vähenemist, et peab hakkama hinda langetama. Võib aga juhtuda, et uued turud kompenseerivad nõudluse languse ja see toob kaasa hoopis hinnatõusu.

Lõhe hind on juba vedanud kaasa ka teised - forelli hind tegi läbi samasuguse või kohati isegi suurema ralli. Praegu on seis selline, et koha- või ahvenafilee müügihind meie klientidele on sama või odavam kui lõhefilee.

Kuna PRFoodsil on kalakasvatused ja tootmine, siis kalakasvatuse seisukohalt on kõrge hind meile kasulik. Aga et meie enda kasvatusmaht on ainult 30%, on tootmise jaoks kõrge hind problemaatiline, kuna see muudab ka kõikide toodete hinnad väga kalliks ning vähendab tarbimismahtusid.

Kuna kalakasvatuse mahud on lubadega piiratud, siis mingit suurt mahu kasvu ei ole Norrast oodata. Heal juhul 4-5% kui suudetakse vältida surevust ja keskkonnalubade mahtu maksimaalselt ära kasutada.

Kõige suurem küsimus on Tšiili – eelmisel aastal hukkus seal mürgise vetika tõttu üle 20% lõhest ja analüütikute andmetel oli biomass kohati üle 30% väiksem kui eelmisel aastal. Praegu oodatakse Tšiili taastumist, kuna see on ainuke koht suuremaks kasvuks. Keegi ei oska aga praegu öelda, kas mürgine vetikas on seal kujunemas krooniliseks probleemiks või oli tegemist erandjuhtumiga.

Loe täismahus artiklit edasi Äripäevast.

 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised