Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 17. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt jõudis E-Piim enda Jaapani koostööpartneri Maruben Corporationiga esimese regulaarse koostöölepinguni, mille järgi ekspordib piimatööstus Jaapanisse tänavu esimesel poolaastal 500 tonni juustu. „Euroopast Jaapanisse müüb oma toodangut väga vähe juustutööstusi,“ tõdes E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas, kelle sõnul on Jaapani kvaliteedinõuded Euroopa Liidu omadest hulga kõrgemad. „Tegu on ettevõtetele suure ja keerulise väljakutsega – see tähendab investeeringute tegemist ja hulga kõrgemate standardite järgi töötamist,“ lisas ta.

Muraka sõnul muutis uuele turule sisenemist raskemaks ka see, et Ida-Euroopast Jaapanisse reeglina midagi ei müüda. „Ida-Euroopa on toiduäris kahjuks kõike muud kui hea kaubamärk. Eelarvamused ei ole pehmelt öeldes väga head. Loomulikult pole ka tuntust,“ selgitas Murakas. Tema sõnutsi on Jaapani ärikultuur väga põhjalik. „Nad peavad teadma riiki, tausta ja lähevad iga detailiga sügavuti. Suured tänud meie Barutole, kes on seal Eestit ja E-piima kõvasti promonud!“ sõnas MurakasEelnevalt on E-piim Marubeniga ajanud äri lühiajalisemalt. Pooleteise aasta jooksul on ettevõte saatnud tõusva päikese maale n-ö proovikonteinereid ning teinud lühemaajalisi tehinguid, kuni 100 tonni kaupa. Võrdluseks müüb E-piim Eesti turule 2,5 tuhat tonni juustu aastas. „Nüüd saame seda nimetada regulaarseks äriks. Meil on selle üle tõesti hea meel. Ka vanas Euroopas teavad kõik, et Jaapani turule sisenemine on pikk ja keeruline protsess,“ möönis Murakas. Hetkeseisuga ongi tema sõnul plaan lepinguid teha poole aasta kaupa. Kui kõik õnnestub, hakkavad E-piima juhi sõnul läbirääkimised järgmise poolaasta koguste ja tingimuste üle pihta aprillis või mais.Karmide nõuete tõttu ongi Muraka sõnutsi vaid mõned riigid, kes on turule murdmise kadalipu on läbi käinud ja Jaapanisse piimatooteid müüvad -  Holland, Taani ja Saksamaa. „Taani riik koostas 20 aastat tagasi suure Jaapani toiduaineturule minemise programmi. Tehti tohutut promo ja Taani on oma toiduainetega Jaapanis väga hästi näha, eriti juustuga,“ selgitas Murakas.Selle kohta, kas Jaapani kõrged kvaliteedistandardid põhjendatud on, vastas Murakas, et ka Tartu Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased on kõrgete normide üle imestanud. „Kuid ma suhtun suure austusega Jaapani toidukultuuri,“ tõdes Murakas. Tema sõnutsi on Jaapani toidusektoris tegutsevad inimesed oma tööle väga pühendunud. „Inimeste, kes kasvõi hamburgerikioskis toitu müüvad, vastutustunne ja keskendumine on sarnane operatsioonile mineva kirurgi omaga. Otsekui teevad operatsiooni, millest sõltub kas inimene jääb ellu või ei jää. Hoopis teine maailm,“ tõdes Murakas..Loe täismahus artiklit Äripäevast