Tänavu tõstetakse püünele Peipsi maitsed

Tänavu tõstetakse püünele Peipsi maitsed
Tänavu tõstetakse püünele Peipsi maitsed

Peipsimaa V arengufoorumil arutati muu hulgas seda, kuidas kasutada maaeluministeeriumilt saadud võimalust olla selle aasta Eesti maitsete sihtkoht. Teatepulk võetakse hiidlastelt üle 1. mail.

Et väärtustada rohkem Eesti eri piirkondade kööki ja kohalikku toidukultuuri, on maaeluministeerium algatanud traditsiooni valida igal aastal välja üks Eesti toidu piirkond ning kuulutada välja selle piirkonna maitsete aasta. Esimeseks toidupiirkonnaks sai Hiiumaa.

Tohutu toidurikkus

Alates 1. maist on erilise tähelepanu all Peipsimaal püütud, kasvatatud ja toodetud toit. Kohalikke maitseid peaks leidma nii siinsetes söögikohtades kui ka hooaja jooksul toimuvatel kultuuriüritustel.

Kui jagada toit kolme ossa - tooraine, retseptid ja söögikohad -, siis esimesega on Peipsimaal väga hästi, kinnitas MTÜ Peipsimaa kogukonnaköögi eestvedaja Tauno Laasik.

"Olen nõus väitega, et maal elavad ainult rikkad inimesed. Eriti rikkad oleme siin Peipsi ääres, sest meil on nii puhas, maitsev ja väärtuslik tooraine. Nüüd peaksime hakkama rikkust jõukuse vastu välja vahetama ja ka teistele head asja pakkuma."

Laasiku sõnul pole murekohaks ka kohalikud retseptid, mida on eri paikades usinalt kogutud. Ida-Virumaalt on andnud suure panuse Lohusuu kultuuriselts Logovest, kes on koondanud traditsiooniliste toitude retseptid kogumikku "Peipsi maitsed".

Seltsi esinaine Natalja Tumanova lubas eile, et kogumik saab järje. "Kuna retsepte tuleb kogu aeg juurde, tahame välja anda 100 retsepti korralike kaante vahel, mis oleks ühtlasi kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks."

Peipsimaa toidu kõige nõrgemaks lüliks on Laasiku hinnangul söögikohad.

"Oleme üsna palju kinni šnitslis ja seljankas. Peame sellest kuidagi üle saama ja kasutama rohkem seda väärtust, mis meil on. Kodus sööme ju kogu aeg kala, jõhvikaid ja seeni, aga millegipärast toidukohtades see ei kajastu."

Seepärast on Peipsi maitsete aastal oodata rohkelt koolitusi. "Toome Eesti tipprestoranide kokad koos meiega süüa tegema ja rääkima sellest, et kohalikku toorainet võiks julgemini kasutada," ütles Laasik.

Hiiumaa turismiliidu juht Ly Kauks tõdes, et Eesti toidu sihtkohaks olemine on aidanud tõsta nii söögikohtade, toidutootjate kui ka põllumeeste kvaliteeti.

"Positiivne tähelepanu mõjub väga hästi. Kõigepealt peame ise kohapeal uskuma sellesse, et meil on hea ja tervislik toit. Viis aastat tagasi oli Hiiumaal maine, et ega siin süüa ei saa. Nüüd enam sellist juttu ei räägita. Nii et kasu tuleb ja raha tuleb ka," kinnitas Kauks, soovitades Eesti toidu piirkonnaks olemisest viimast võtta.

Mis on Peipsi kandil vastu panna hiidlaste tuulekala festivalile, kohvikute päevale ning hiiu kala ja õlle festivalile? Lohusuu kalalaat ja Lüübnitsa sibulalaat. Ja 1. mail avaüritusena peetav Peipsi toidu pidu, mil Alatskivi lossis kaetakse laud 200 inimesele. Kohaliku toiduga seotakse ka Peipsi teine järvefestival, mis algab Vasknarvas ning liigub juulis läbi kümne sadama.

Sihikul Valgevene ja Holland

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom paneb piirkonna väärtustena toidu, kultuurisündmused ja looduse ühe pulga peale. Peipsimaa väärtusi reklaamitakse alanud aastal nii Eesti elanikele kui ka välismaalastele. Lisaks naaberriikidele püütakse end nähtavaks teha mõnevõrra üllatuslikel turgudel Valgevenes ja Hollandis. Kolmandat aastat korraldatakse koos Lõuna-Eesti Turismiga Valgevenes kontaktseminar, kus varem on osalenud ligi 80 reisikorraldajat.

"Valgevene on suur turg ja sealsed inimesed teavad Eestist väga vähe. Eelmisel aastal käis meil nii grupp Valgevene ajakirjanikke kui ka reisikorraldajaid. Nad tahavad mere äärde, kruiisidele. Teate, kui palju on Tallinna-Stockholmi laeval Valgevene numbriga busse ja autosid? Meie eesmärk on pakkuda neile Peipsi järve, mis ongi nagu meri," selgitas Ploom. Paksema rahakotiga hollandlased on veel ihaldusväärsemad külalised.

"Tartumaa arendusseltsil - ühel Peipsimaa turismi eestvedajal - on tihedad suhted Hollandiga. Tuli välja, et seal on suured kalameeste ühingud. Saame neile pakkuda jääpüügi võimalust, mis Hollandis puudub. Praegu käivad nad Norras ja Rootsis, aga odavam oleks siia tulla," rääkis Ploom.

Veebruaris võõrustatakse ühe kalameeste ühingu juhatust. Külalised viiakse Kallaste "Karakatitsale" - kalurite isetehtud talvesõidukite paraadile. Ja kalakülla ehk telklinnakusse, mis kaheks päevaks Peipsi järvele püsti pannakse.

"Seega me ei tegele aktiivselt mitte ainult suve, vaid ka talvega," ütles Ploom. "Hollandlased on maksejõulised. Kui nad tulevad, jäävad nad pikemaks ja neile saab paralleelselt suve müüa, sest hollandlased on ka aktiivsed karavanituristid."

Allikas: Põhjarannik, 13.01.2017

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised