Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 18. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paavo Otsus: Välismaalastest hooajatöölisi võiks omavahel jagada

Paavo Otsus: Välismaalastest hooajatöölisi võiks omavahel jagada
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Maasikakasvatusega tegeleva AranFarming juhi Paavo Otsuse sõnul ei taha eestlased põllutööd eriti teha.

Paavo Otsus rääkis Äripäeva teemaveebi tööstusuudised.ee konverentsil, et kohalikku tööjõudu Eestis ei ole ja igal vähegi tegusal inimestel on koht olemas. „Meie sihtgrupp olekski ainult töötud, noored või inimesed, kes tahavad puhkuse ajal tööd teha. Meil marjakasvatajana on nii, et kui hooaja stardipauk käib, siis tehakse tööd varahommikust õhtuni. Aga Eestis ei ole sellist inimest, kes oleks selliseks tööks valmis,“ selgitas Otsus.. Tööjõuprobleemide lahendamiseks pakkus Otsus välja organiseeritud värbamist. „See on kindlasti teema. Kui räägime hooajatöölistest, siis võiks koostööd teha. Kui see inimene juba siia tuua, siis tööandjad võiks kokku leppida, et kui ühel on vaja korjata marju ja teisel oleks seejärel pakkuda mõnd lihttööd, siis seda saaks esitleda nii, et tegemist ei pruugi olla hooajatööga, vaid täiskohaga. Käibki ainult pühadel kodus. See oleks ühistegevus, mis Eesti väga populaarne ei ole. See on mõtlemiskoht,“ tõi ühe tööjõuprobleemi lahendusena välja Otsus. juht

Utoopiline palgasoov. „Eestlastel on ikka nõue, et kui 1000 eurot palka ei saa, siis ei tule. Kui vihma sajab, siis ka ei tule. Kui on vaja on minna lapsele lasteaeda järele, siis ei saa tulla,“ märkis ta ja lisas, et nende sektori ettevõtete kasvu takistabki eeskätt inimeste puudus.AranFarming kasutab hooajatöötajatena rumeenlasi. Otsuse sõnul on Rumeenia tööjõu leidmiseks hea sihtriik, sest tegemist on vaese maaga, kus on motiveeritud inimesed. „Aga neid on raske tööle saada, sest nad võivad minna igale poole, kus pakutakse suuremat palka. Eestis suurt palka ei saa,“ rääkis ta. „Meil on töötamine tükitöö alusel ja võid päris hästi teenida. On võimalus ka tunnitööd teha, see on nii näiteks istutamise puhul. Küsimus on, kuidas veenda inimest tulema siia 3-4eurose palga peale, samal ajal kui Hollandis pakutakse 7-8 eurot,“ rääkis Otsus.Rumeenias Otsuse sõnul Eestit väga hästi ei teata. „Seal ei ole haridustase selline, et nad võiks seda teada. Ja mis siis talle lubada? Et me toome su kohale, anname padjad ja tekid. Ainuke asi on see, et tule kohale ja kannata ära,“ kirjeldas Otsus.Veel rääkis otsus, et Rumeenias on kolme sorti inimesi. „Ühed on mustlased. Siis on moldaavlased, kellest paljud käivad Rumeenias ülikoolis või on ostnud või saanud passid. Nad on teoreetiliselt rumeenlased ja võivad Euroopa Liidus vabalt käia. Ja nad on motiveeritud tulema välismaale. Seejärel on juba tavalised rumeenlased, kes on head töötajad,“ rääkis Otsus.Otsuse sõnul on tööandja maksukoormus vastuvõetamatu. „Tööjõukulu on 30% käibest, kui rääkida põllumajandusettevõttes,“ rääkis ta.Läbimõeldud värbamine ja koostöö

Harro PuusildTööstusuudised.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960