Eesti künnimeistri­võistluste planeerimine sai hoo sisse

Eesti künnimeistrivõistluste planeerimine sai hoo
Eesti künnimeistrivõistluste planeerimine sai hoo sisse

Eesti künnimeistrivõistlused 2017 & Tehnika Teeviit 2017 korraldustiim kogunes juba jaanuaris, et läbi mõelda septembris toimuva suursündmuse ideekava ja paika panna korralduse olulisemad punktid.

Koguneti Tartus Maaülikoolis, kes on tänavuste võistluste üks peakorraldajatest. Eelmisel kahel aastal on Eesti künnimeistrivõistlused toimunud Kehtnas Raplamaal. Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas ütles, et koha vahetus on tingitud sellest, et eelmiste aastate korraldajad saaks puhata ja üritusel saaksid osaleda huvilised Eesti eri piirkondadest. „Jagame jõudusid ja teeme sel korral Rõhul. Eelmisel aastal Kehtnas oli ligi 5000 külastajat. Nüüd ootame rohkem.“

Täpne künnivõistluse asukoht saab olema Rõhu katsekeskuse territoorium ja kohe selle kõrval asuvad Haage Agro põllud. Rohumaad küntakse katsekeskuse alal ja kõrrepõldu Haage Agro maadel.

Haage Agro juht Andres Härm ütles, et nende maadel on juba nõukogude ajal peetud toonase Tartu rajooni künnivõistlusi. „Nii, et jätkame aga traditsioone. Meie ülesanne on võistlustel küntav  kõrrepõld ette valmistada. Maha oleme pannud varajase odra, mis võistluste ajaks on koristatud,“ ütles Härm.

Maaülikool kaasab ettevõtmisesse erinevad instituudid

Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on tal hea meel, et sel aastal toimub võistlus esmakordselt kooli Rõhul asuvas katsekeskuses. „Künd on mullaharimise alus ja on olnud seda juba sajandeid. Kui tänapäeval on künni osakaal mullaharimises vähenenud, kasutusele on tulnud mitmed teised harimisviisid, siis on künd ikka midagi sellist, mis igale põllumehele korda läheb,“ lausus rektor.

Klaassen lausus, et maaülikooli üks eesmärkidest seda üritust korraldades on  see, et propageerida kooli tegemisi – tuua rohkem noori õppima põllu- ja maamajandust. „Läbi selle võistluse saame külastajatele näidata katsekeskust, sealseid viljapuuaedu ja viinamarjakasvatust. See pakub kindlasti huvi naisperele, kui nende kaasad kündmist jälgivad. Ka lastele leiame meelepärase meelelahutuse, mis ikka maaeluga seotud on. Lisaks on plaan kutsuda kohale ka meie loomakliinik, kes siis head nõu saab jagada,“ lausus ta. Et rektor on ise tulihingeline uunikumide fänn, siis saab tänavu näha võistlusel ka uunikume nõukogudeajast.

Parimad meisterkündjad esindavad Eestit kündmise maailmameistrivõistlustel

Võistluste eesmärk on selgitada välja parimad kündjad. Küntakse kahel päeval, ühel päeval rohumaad, teisel kõrrepõldu.

„Võistlusklasse tuleb 4. Võistlejate arv ei ole piiratud, aga kuna 4-ja enamasahaliste atrade (säärastega künnab tihti vabaklass) võistlusplatsid on suuremad, siis võib 20 enama osaleja korral võistukünnikõlbulik põld otsa saada,“ ütles võistluste peakohtunik Taavi Võsa. Ta täpsustas, et meistriklassis võistlevad oma ala spetsialistid kahes klassis – tavaatradega ja pöördatradega künnil, noorte klassis võistlevad noorkündjad vanuses kuni 21. aastat ja vabaklassis saavad kätt proovida sisuliselt kõik huvilised.

Margus Ameerikas lisas, et võistluste raames toimub ka VIP-künd, kus osalejateks on 5-10 üldsusele tuntud persooni.

Eesti künniseltsi nimekirjas on 32 kohtuniku. „Vaja oleks vähemalt 20 abikohtunikku, kes kõik saavad enne võistlust koolituse. Vabatahtlikke saame vast maaülikoolist,“ rääkis Võsa.

Järelkasvu teema on oluline

Noori on liiga vähe künni juures. Koosolekul arutati, et maaülikooli tudengitele võiks olla sellel üritusel kaasalöömine soovitulik, äkki saaks isegi mingi ainepunkti selle eest. Ka on maaülikoolil olemas võistlusader ja traktor.„Noortesse tuleb panustada. Seda teeme meie oma künniklubiga aga seda on vähe. Kui me praegu ei panusta noorte kündi, siis ei ole meil hiljem neid, keda MMile saata. Kutsun kõiki noori üles kündi proovima ja võistlema. Küll me selle adra ja traktori leiame. Ise aga peab tahtma, sundida ei saa,“ ütles Kaspar Järvala. Taavi Võsa täiendas teda, et ideaalis võiks olla nii, et ühest praegusest noorest kasvaks välja meie uus tegija aastaks 2026, kui MM toimub Eestis.

Maaülikooli noored NPK klubist, EMÜ Üliõpilasesindusest ja spordiklubist olid rõõmsalt nõus kaasa lööma vaba aja sisustusel. Mis see täpselt olla võib, selgub lähiajal. Kas saab see olema mõni sportmäng lastele, või tehakse näiteks üks maaülikooli meistrivõistlus seal, on veel lahtine.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Dotnuva Baltic otsib müügijuhti / tootejuhti

DOTNUVA BALTIC AS

25. mai 2018

Uudised