Börs: Mis mõjutab teraviljade hindu 2017. aastal?

Börs: Mis mõjutab teraviljade hindu 2017. aastal?
Mis mõjutab teraviljade hindu 2017. aastal?

Nädala börsiuudised: DLG juht: Mis mõjutab teraviljade hindu 2017. aastal?; Strategie Grains: Euroopa nisutoodang saab olema oodatust väiksem; Atria aktsia tõusis kuue aasta tippu; piimahinnad tegid väikse languse; hirmud panid nafta hinna langema.

Strategie Grains: Euroopa nisutoodang saab olema oodatust väiksem

Konsultatsioonifirma Strategie Grains vähendas Euroopa Liidu 2017. aasta pehme nisu saagiprognoosi 1,2 miljoni tonni võrra 143,8 miljoni tonnini. Prognoosi vähendati, sest Ida-Euroopa külmade ilmade kahjud arvestati sisse.

Eelmisel aastal oli ELi pehme nisu toodang esialgsete hinnangute kohaselt 135,9 miljonit tonni, mis tähendab, et selle aasta saak peaks tulema tunduvalt suurem. Eelmisel aastal segas nisu koristamist erakordselt kehv ilm, eriti Prantsusmaal, teatas Strategie Grains oma kuuraportis.

Ettevõtte analüütikud vähendasid Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Leedu, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia oodatavad tootmist kokku 1 miljoni tonni võrra. Nimelt tabas Kesk- ja Ida-Euroopat jaanuari alguses väga külm ilm, mis mõjus nisule kehvasti.

„Ungari olukord on veel kõige halvem, sest seal ei olnud praktiliselt üldse lund, mis oleks nisu kaitsnud,“ teatas konsultatsioonifirma.

Lisaks külmale ohustab Euroopa teravilja ka kuivus Prantsusmaal ja Hispaanias. Tavaliselt on talvel põhjavee tasemed taastunud, aga kuiv ilm on seni seda takistanud.

Euroopas tõusis toidunisu hind 0,15 protsenti ja tonn maksab 169 eurot.

Toidunisu hind
Toidunisu hind

Mis mõjutab teraviljade hindu 2017. aastal?

Globaalse majanduse paranemine, kõrgem tarbimine ja riskialtimad investorid peaks 2017. aasta esimeses pooles teraviljadehinnad tõusma panema. Oodata on ka suuri hinnakõikumisi, arvab Taani põllumajandusfirma DLG asepresident Rolf Pedersen.

„Teraviljade hindu mõjutavad mitmed turu fundamentaalnäitajad, näiteks maailmaturu inventaarid, globaalne tarbimine, nafta ja dollari hind. Lisaks sellele on ka mitmeid ettearvamatuid faktoreid – näiteks ilm, tähtsamate turgude poliitilised otsued ja ka psühholoogiline element: kuidas investorid tunnevad, et mingi sündmus teraviljahindu mõjutab,“ ütles Pedersen.

„DLGs oleme tuleviku teraviljahindade osas optimistlikult meelestatud. Põhjus on selles, et USA fondid ei tundu enam uskuvat, et hinnad võiksid veelgi madalamale langeda. Nad on selle tõttu ostma hakanud ja see võib tähendada head,“ ütles Pedersen ja lisas, et fondidel on turul väga palju mõjuvõimu, kirjutab Taani ajaleht Landbrugssavisen.

Kui vaadata globaalseid nisuvarusid, siis eelmisel aastal kasvasid need juba neljandat aastat järjest. Maisivarud on tõusnud juba viis aastat järjest. „Varud peegeldavad tootmist ja tarbimist, teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon. Viimase teatel võiks varud ulatuda 15protsendini aasta pakkumisest,“ ütles Pedersen.

2015-2016 hooajal moodustasid Euroopa Liidu teraviljavarud 17,2 protsenti nõudlusest. 2016-2017 hooaja vastav näitaja peaks olema aga 15,1 protsenti. Pederseni hinnangul võiks see olla faktoriks, mille alusel võiks teraviljahinnad uuesti tõusma hakata. Samas nentis ta, et ELi turgu mõjutab suuresti ka maailmaturg, kus varud moodustavad aastasest tarbimisest lausa 23 protsenti.

Ta lisas, et ootab edaspidiseks turul suuri hinnakõikumisi. „Selle tõttu on tähtis, et kasvatajal oleks ostu- ja müügistrateegia. See suurendab turvalisust,“ ütles Pedersen.

Atria aktsia tõusis kuue aasta tippu

Soome lihatööstuse Atria Groupi aktsia jõudis viimase kuue aasta kõrgeima tasemeni, sest ettevõte teatas, et sai esimese lepingu liha esportimiseks Hiinasse.

Ettevõte on ka Eesti turul üks suurimaid toiduainekontserne. Atria aktsia tõusis päevaga kolmapäeval 3 protsenti 12,29 euroni. Reedeks kauples aktsia juba 12,5 eurol.

Oktoobris teatas Atria, et sai Hiina ametivõimudelt litsentsi liha eksportimiseks Hiinasse. Ettevõtte tegevjuht Juha Gröhn nimetas lepingut „ajalooliseks momendiks“.

Atria saadab Hiina klientidele 2017. aastal 3 miljonit kilo külmutatud sealihatooteid. Toodete hulka kuuluvad kõikvõimalikud sealihatooted. Esimene saadetis jõuab Hiinasse selle aasta mais.

„Me oleme oma Hiina klientidega jõudnud kokkuleppele, et me hakkame riiki sealiha viima – see on Atria jaoks ajalooline moment. Klientidega peetavad läbirääkimised lähevad hästi ja esimene suur saadetis aitab luua aluse pikaajaliseks koostööks. Me teatame Hiina ekspordi majandusliku mõju selle aasta jooksul,“ ütles ettevõtte tegevjuht Juha Gröhn.

Atria aktsiahind Helsingi börsil.
Atria aktsiahind Helsingi börsil.

Piimahinnad langesid veidi

Sellel nädalal toimus ka järjekordne GlobalDairyTrade piimaturu oksjon, kus hinnad tõusid kokku 0,6 protsenti, vahendab agrimoney.

Tõsi, kõige tähtsama tooraine – täispiima pulbri – hind langes 0,1 protsenti. Kooritud piima pulbri hind langes aga 1,6 protsenti. „Turud ootasid väikest hinnalangust ja see oli loogiline,“ ütles FC Stone’i analüütik John Lancaster.

Eelmisel nädalal teatas Fonterra, et Uus-Merema piimatootmine langeb jätkuvalt. Uus-Meremaa on maailma suurim piimaeksportija. „Eelmise aasta detsembris  (eelmise aasta sama ajaga võrreldes) koguti riigis 5 protsenti,“ teatas ettevõte.

„Globaalselt on piimatootmine langemas Uus-Meremaal, Austraalias ja Euroopas. USAs piimatootmine jätkuvalt kasvab,“ avaldas Fonterra.

Euroopas kallines kooritud piima pulbri hind 0,4 protsenti ja tonn maksab 2161 eurot.

GDT indeksi hinnamuutus
GDT indeksi hinnamuutus

Teistest toorainetest kallines rapsiseemnete hind 1,1 protsenti ja tonn maksab Euroopas 418,75 eurot. Kakao kallines 2,8 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 2239 dollarit. Kohvi (robusta) hind tõusis 2,1 protsenti 2280 dollarini.

USAs kallines maisi hind 2,5 protsenti ja nisu tõusis 2,8 protsenti. Kummagi buššel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 3,65 ja 4,28 dollarit.

Hirmud panid nafta hinna langema

Nafta hinnad on sellel nädalal langenud, sest arvatakse, et kõrgemate hindade tõttu kasvab ka USA tootmine. Lisaks sellele on hakatud kartma, et OPECi kokkulepe ei pruugi pidada. Näiteks Venemaa lubas ka 2008. aastal, et vähendab naftatootmist. Seda lubadust aga murti ning sama tegid ka mitmed teised tootjad.

Brenti toornafta hind langes 2,6 protsenti ja WTI odavnes 2,5 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 54,44 ja 51,57 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines aga 3,3 protsenti ja tonn maksab 541,5 dollarit.

Bensiini hind
Bensiini hind

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised