Rando Värnik: Piimandussektoris on vaja enam finantskirjaoskust ja koostööd

Rando Värnik: Piimandussektoris on vaja enam finan
Rando Värnik: Piimandussektoris on vaja enam finantskirjaoskust ja koostööd

Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks piimatootmise ettevõtetes kogub hoogu.

Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga on alustanud ühisprojekti „Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ning tootmise efektiivsuse tõstmiseks piimatootmisettevõtetes“.

Projekti eesmärk on tõsta piimatootmise ettevõtete teadlikust oma tootmisprotsessi efektiivseks kujundamiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks ettevõttes tekkiva tootmisinfo ning majandustulemuste analüüsi kaudu.

Antud projekti sihtgruppi, kelleks on piimatootmise ettevõtete omanikud, juhid, raamatupidajad ja ökonomistid, silmas pidades toimus 19. jaanuaril Eesti Maaülikoolis esimene seminar, millest võttis osa ca 65 inimest.

„Kuivõrd piimatootmise ettevõtte puhul on tegemist suhteliselt keerulise tootmisprotsessiga siis ettevõtjad on jõudnud arusaamale, et koostöös teadlastega oleks vajalik luua süsteem, mis võimaldaks võrdlust oma ettevõtte oluliste tulemusnäitajate ning teiste ettevõtete sarnaste näitajatega,“ selgitas projekti olulisust EMÜ maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht, professor Rando Värnik.  „Võib ju küsida, et mis on siis nüüd juhtunud, et piimatootjad suhtuvad koostöösse positiivselt? Vahepealsed keerulised kriisiaastad on õpetanud, et finantskirjaoskust ja koostööd on vaja enam, üksteiselt õppides on võimalik ehk ennetada mõningaid tekkida võivaid suuremaid kahjusid.“

Asjadest peab ühtmoodi aru saama. Seminaril räägiti fundamentaalsetest teemadest seonduvalt piimatootmise kulude arvestamise seniste põhimõtete ja praktikatega. Esinejate poolt toodi esile probleemina, et võrdluse teostamisel on oluline ühtse terminoloogia ja metoodika kasutuselevõtt. „Täna on jätkuvalt probleeme ka selliste mõistete nagu piima tootmise omahind ja täisomahind arusaamises ja nende arvestuspõhimõtete erinevuses ettevõtete vahel,“ ütles Värnik. „Projekti esimese etapi eesmärk on jõuda terminoloogias ja kulude arvestamise põhimõtetes ühisele arusaamisele.“

Tekib praktiline võrdlusvõimalus. Projektis tegeldakse hoopis laiema spektri näitajate võrdlemise ning nende alusel vastavate analüüsidega. „Võrdlemiseks on eelduseks kriitilise arvu ettevõtjate andmete omamine ning nende võrreldavus. Nii näiteks tahetakse ettevõtte tasandil koguda ja integreerida majandusnäitajaid Jõudluskontrolli keskusest saadavate näitajatega, et veelgi põhjalikumalt analüüsida ka tegurite vahelisi seoseid ja selgitada mõju. Ehk siis kavandatakse visualiseeritult ühele töölauale saada otsustaja jaoks kokku oluline info, mis võimaldab kiiresti saada infot oma ettevõtte tootmisprotsessi osade tulemustest ning võrrelda seda teiste projektiga liitunutega,“ tõi Värnik näiteid.

Tulemusindikaatorid
Tulemusindikaatorid

Seega arutati seminaril piimatootjatega projekti praktilist läbiviimist, tutvustati selle tarbeks loodud andmebaasi ning ärianalüüsi tarkvara. „Tulemusmõõdikud (KPI) on arvulised näitajad, mis iseloomustavad tootmisprotsessi või selle lõikude tulemuslikkust ning võimaldavad seda teiste ettevõtetega võrrelda,“ lisas Värnik ja ütles, et kõik huvilised võivad lisainfo saamiseks tema poole pöörduda.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised