Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

On aga ilmunud märgid, et ülepakkumine ei pruugi enam kaua kesta. Või väheneb pakkumine piisavalt, et nisufutuuride neli aastat kestnud hinnalangus läbi saaks. Põllumehed külvavad nisu vähem, sest paljud kaotavad sellega raha. Samal ajal on globaalne tarbimine jõudnud uute rekorditeni. Tähtsamate eksportriikide saaki ohustab sellel aastal heitlik ilm.

"On raske olla tõusule panustajate poolel," ütles Inglismaal asuva konsultatsioonifirma CRM AgriCommoditiesi direktor Benjamin Bodart. "Maailmas on jätkuvalt väga palju nisu. Seda ei saa eitada. Kui vaadata turgu aga lähemalt, siis ei saa langus enam väga pikalt kesta."Paljud riskifondid ja rahahaldurid on hindade osas jätkuvalt negatiivselt meelestatud - hinnalangusele on nad panustatud juba 17 kuud järjest. Sellegi poolest prognoositakse, et nisu hind tõuseb 2017. aastal esmakordselt viie aasta jooksul, selgub Bloombergi tehtud küsitlusest, kus osales 13 analüütikut. Rabobank teatas, et "pakkumise šokk" on reaalselt võimalik, kui Euroopa ja USA põllumehed vahetavad nisu kasumlikumate kultuuride vastu. JPMorgan Chase & Co aga prognoosib, et nisu globaalsed varud vähenevad sellel aastal 8,4protsendi võrra.Ei ole raske aru saada, miks turg on nii kaua kukkunud. Nisu kasvatamine on võimalik väga paljudes piirkondades ning globaalne tootmine peaks pärast lõunapoolkera koristusperioodi lõppemist ulatuma 751,3 miljoni tonnini, mis on kõigi aegade rekord. Varud peaksid ulatuma aga 252,1 miljoni tonnini, mis on samuti rekord, selgub USA põllumajandusministeeriumi andmetest.Hinnad langevad

Chicago börsi nisu hind langes eelmisel aastal 13 protsenti 4,08 dollarini buššelist. Hind jõudis 31. augustil ka 3,8675 dollarini buššelist, mis on viimase kümne aasta madalaim tase. Teravili oli 2016. aastal toorainete seas üks suurimaid kaotajaid ja 2012. aastal saavutatud tipust on see odavnenud rohkem kui poole võrra. Prantsusmaa toidunisu hind langes 3,2 protsenti 168 euroni tonnist ning nelja aasta hinnalangus ulatub 32protsendini.Maailma suurima nisueksportija - Venemaa - teatas 28. detsembril, et riigi 2016. aasta nisusaak tõusis 19 protsenti, mis on rohkem, kui analüütikud ootasid.Argentina põllumeeste saak on tõenäoliselt aga nelja aasta suurim, selgub CRM AgriCommodities andmetest. Globaalsetel turgudel müüakse nisu dollarites ja see ärgitab USA väliseid tootjaid oma eksporti suurendama, isegi madalate hindade juures."Selleks, et nisuhinnad märkimisväärselt tõuseksid, peaks ilmuma märgid, et pakkumine hakkab kitsenema. Olgu selleks mõni ilmastikusündmus või asjaolu, et tootmist hakatakse kärpima," ütles investeerimisfirma Fulcrum Asset Managementi tooraineuuringute juht Fiona Boal.Pikaajaline hinnalangus on põllumeeste kannatuse proovile pannud. Londonis tegutsev Rahvusvaheline Teraviljanõukogu (IGC) prognoosis novembris, et globaalne külvamine peaks vähenema. See tähendaks, et suuremate eksportijate tootmine väheneks - nende hulka kuuluvad näiteks USA, Kanada, Austraalia ja Kasahstan.Sajandi madalseis

USAs langes talinisu külvipind tõenäoliselt viimase 104 aasta madalaima tasemeni, selgub Bloombergi küstiletud 25 analüütiku prognoosidest. Talinisu külvatakse sügisel, külmematel kuudel taimed puhkevad ning lõikus toimub kevadel.USAs on suurim talinisu tootev osariik Kansas. Ühe buššeli talinisu tootmine maksab Kansase lõunaosas 5,04 dollarit, mis tähendab, et põllumehed teenivad kahjumit, sest kõva nisu hind on langenud 3,38 dollarini buššelist.Ülepakkumise on põhjustanud soodne ilm

Nisuturu ülepakkumise on viimastel aastatel põhjustanud suuresti soodne ilm, mis on võimaldanud saagil hästi areneda ja seeläbi saagikust tõsta. See olukord ei pruugi aga püsida, ütles JPMorgani põllumajandustoormete analüütik Tracey Allen.Detsembris muutus USA talinisu olukord veidi kehvemaks, teatas USA põllumajandusministeerium 3. jaanuaril. Alates oktoobri algusest on taimed saanud liiga vähe vett ning on tõenäoline, et kuiv ilm püsib mitmetes osariikides kuni märtsi lõpuni.Ukrainas (maailma suuruselt viies eksportija) pole piisavalt lund, mis kaitseks nisu külmumise eest, teatas uuringufirma UkrAgroConsult 5. jaanuaril. Nüüd on riiki tabanud lumetormid ning 25kraadine külm, teatas maaklerfirma Veles-Agro 9. jaanuaril.Maailma nisuvarud

USA põllumajandusministeerium (USDA) prognoosib, et globaalne nisutarbimine kasvab 2016-2017 hooajal 3,5protsendi võrra 734,4 miljoni tonnini. JPMorgan aga prognoosib, et varud vähenevad 2018. aastaks 228 miljoni tonnini. Selle hooaja lõpuks prognoositakse 249 miljoni tonniseid varusid.Bloombergi küsitletud analüütikud prognoosivad, et 2017. aastal jõuab buššelihind 4,5 dollarini, 2018. aastal aga 4,81 dollarini. Sellel aastal on Chicago nisu hind tõusnud 4 protsenti 4,2425 dollarini ning tegemist on parima aasta algusega alates 2010. aastast. Rabobank prognoosib, et nisufutuurid kallinevad sellel aastal igas kvartalis. Juba neljandaks kvartaliks peaks buššel maksma 4,60 dollarit."Turg on need suured varud praeguseks läbi seedinud - teatakse Venemaa, Euroopa, Austraalia, Kanada ja USA tootmismahte, mis tähendab, et hinnalangus on suuresti läbi saanud," ütles maaklerfirma INTL FCStone'i tooraineturgude riskijuht Matt Ammermann. "Hinnalangus ei saa kaua kesta."TASUB TEADA -  Teraviljakasvatus Eestis

Tänavune aasta ei olnud põllumeestele kerge, sest taliteraviljade talvitumine ei olnud kiita, nii tali- kui ka suviviljade võrsumine oli kehvapoolne ja kevadine kuivaperiood mõjus pärssivalt. Teravili oli kuivemates piirkondades madal ja hõre. Pärast kuivaperioodi esinesid sagedased ja rohked vihmasajud, mis omakorda põhjustasid rohkem sademeid saanud piirkondades taliteravilja lamandumist. Teravilja koristusperiood oli seekord erakordselt vihmane ning augustikuu lõpu seisuga oli paljudel põldudel vili veel koristamata. Suure niiskuse tõttu langes ka saagi kvaliteet, mistõttu läks vähe vilja toiduvilja kategooriasse.Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb teravilja kogusaagiks 2016 aastal 1 036,1 tuh tonni, mis on eelmise aasta kogusaagist 32,5% väiksem, sh suviteraviljasaak tuleb 26% ja taliteraviljasaak 42% väiksem kui eelmisel aastal.Prognoosi kohaselt on teravilja kasvupind 342,8 tuh ha ja keskmine saagikus 3 022 kg/ha. Taliteravilja kasvupind on prognoosi kohaselt 109,5 tuh ha, mis on 10,8 tuh ha ehk 9% väiksem kui eelmisel aastal. Suviteravilja kasvupind on prognoosi kohaselt 233,4 tuh ha ehk 1,4% suurem kui eelmisel aastal.Eesti Konjunktuuriinstituudi kogutava hinnainfo põhjal olid 2016. aasta III kvartalis teravilja kokkuostuhinnad madalamad kui aasta tagasi samal ajal.

Toidunisu keskmine kokkuostuhind oli septembris 153 €/t, mis on 3,1% kõrgem kui augustis ning võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8% kõrgem.Söödanisu kokkuostuhind oli septembris 128 €/t, mis on 3,4% madalam kui augustis ning 6,7% madalam kui eelmisel aastal III kvartali lõpus.Toidurukki keskmine kokkuostuhind oli septembris 109 €/t, mis on 7,2% madalam kui augustis ja 6,8% madalam kui eelmise aasta septembris.Söödarukki hind oli septembris 96 €/t, mis on 6,2% madalam kui augustis.Söödaodra hind oli septembris 128 €/t, mis on 2,5% madalam kui augustis ning 11,8% madalam kui eelmisel aastal III kvartali lõpus.Söödakaera hind oli septembris 101 €/t, mis on augustiga võrreldes 6,1% ja eelmise aasta septembriga võrreldes 5,6% madalam.

Autor: Mait Kraun, kaasautor