Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Suurim ja põhimõtteline uuendus on see, et majandusaasta aruandes nõutava informatsiooni hulk sõltub edaspidi ettevõtja suurusest. Mida suurem ettevõte, seda detailsemalt tuleb registrile esitatavas aruandes informatsioon avalikustada. Uute normide kohaselt jagatakse ettevõtjad nelja kategooriasse: mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ja suurettevõtjad. Äriühingud peavad aruande lisamisel valima ühingu kategooria lähtuvalt ühingu näitajatest ja sellest, kui detailset aruannet esitada soovitakse. Kategooria kriteeriumid on sätestatud raamatupidamise seaduses. Soovi korral võib ühing valida ka kõrgema kategooria. Mikro- ja väikeettevõtja saab koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss ja kasumiaruanne) ning lisadest. Edaspidi ei ole mikroettevõtjal enam kohustust registrile esitada tegevusaruannet. Keskmise ja suure ettevõtja aruandlusvormid vastavad suuremal määral kuni 2016. aasta lõpuni kehtivatele aruandlusvormidele.

2. Kui ühing soovib koostada informatiivse ingliskeelse aruande, tuleb aruande üldandmetes teha vastav valik. Seejärel saab paralleelselt täita nii eesti- kui ingliskeelset vormi ning genereerida ka ingliskeelne aruanne. Süsteemis allkirjastatakse ja registrile esitatakse ainult eestikeelne aruanne.3. Lisandunud on kontrollid netovara vastavuse kontrollimiseks.4. Muutunud on audiitortegevuse seaduses sätestatud auditeerimise piirmäärad.5. Aruande koostamisel saab märkida, kas aruande esitamisega soovitakse äriregistris juriidilise isiku sidevahendite andmeid uuenda või mitte. Äriregistrile esitatav e-posti aadress peab olema kinnitatud (e-posti aadressile saadetakse vastav kiri, kus tuleb e-posti õigsus kinnitada).6. Aruande allkirjastamise etapis tuleb märkida aruande lõpetamise kuupäev – see on kuupäev, mil tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks.7. Enne aruande esitamist saab valida, kas aruanne esitatakse registrile kohe või hiljem. Süsteemis on soovi korral võimalik valida kuupäev, millal aruanne automaatselt registrile esitatakse ning registris avalikult kättesaadavaks muutub.8. Erisuseta ühingute (äriühing, MTÜ, SA) puhul peab aruandele alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige.9. Alates 2015 jaanuarist peab ühing koos majandusaasta aruandega esitama kinnituse olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete õigsuse kohta.10. Kui aruande allkirjastajal ID-kaart puudub, tuleks allkirjastamise etapis valida aruande kinnitamine ning süsteemi üles laadida skaneeritud või PDF-formaadis allkirjastatud aruanne või allkirjadeleht.11. Mittetulundusühingutel on võimalik esitada nullaruanne (tingimusel, et aruandlus- ning võrdlusperioodil on kõik näitajad nullid).12. Alates 2012. aastast peavad aruande e-aruandluskeskkonnas kohustuslikke vorme täites koostama likvideerimisaruande esitajad ning riigiraamatupidamiskohustuslased, kes esitavad rahandusministeeriumile saldoandmikke. Viimaste osas on võimalik saldoandmike andmebaasi sisestatud andmed e-aruandluskeskkonda üle tuua.13. Vabatahtlik vormide täitmise võimalus on konsolideeritud aruannete esitajatel; ettevõtjatel, kes koostavad oma majandusaasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel ning ettevõtjatel, kelle põhi- ja püsitegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuste osutamine. Vormide mittesobivuse korral võivad need ettevõtjad esitada eelnevalt koostatud aruande e-aruandluskeskkonnas PDF-formaadis.Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus