Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 25. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taimetervise reeglid vaadati üle

Taimetervise reeglid vaadati üle
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa põllumajandus-, metsa- ja looduspärandit ähvardavad praegu uued ja ohtlikud taimekahjustajad, mis on järsult suurendanud taimetervise probleeme viimase kümne aasta jooksul ning on seotud eelkõige kaubanduse üleilmastumise ja kliimamuutustega. Selle olukorraga toimetulekuks vaadati üle senikehtinud taimetervise reeglid.

Alates 13. detsembrist 2016. a jõustusid uued EL taimekahjustajate vastased reeglid, mis asendavad seni kehtinud taimetervise direktiivid.

Miks on taimetervise nii tähtis?

Taimed on toiduahela aluseks - ilma taimedeta ei oleks toitu ega loomasööta ning taimed on osa looduslikust keskkonnast, kus me elame. Seetõttu võivad taimekahjustajate puhangud ohustada ettevõtjate toimevõimekust, avaldada mõju toidu hindadele ning mõjutada meie ühist looduspärandit.

Seega taimetervis on jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse põhitegur ning on oluline ka elurikkuse kaitse ja ökosüsteemi teenuste seisukohalt.

Nii näiteks avaldas hiljuti Itaalia Lecce provintsis Apuulia piirkonnale negatiivset mõju bakter Xylella fastidiosa puhang. Taimekahjustaja mõjutas tugevalt oliivikasvatajaid ning puudutas väga paljusid emotsionaalselt, kel olid koduõues põlvest põlve pärandatud puud. Bakteri leviku peatamiseks tuli hävitada 11 miljonit haigestunud oliivipuud.

Mida toovad kaasa uued taimekahjustajate vastased reeglid?

Uuete reeglitega asendatakse praegune direktiiv (2000/29/EÜ) taimetervise kohta ning luuakse tugevam, läbipaistvam ja jätkusuutlikum raamistik taimetervise kaitseks ELis.

Taimetervise reeglite kõige olulisemad abinõud puudutavad eelkõige taimekahjustajate sissetoomise vältimist, nende edasise leviku ja kohastumise takistamist EL territooriumil.

Selleks, et paindlikult reageerida olemasolevatele ja esilekerkivatele riskidele jaotatakse taimekahjustajad vastavalt ellu viidavatele abinõudele kolme kategooriasse:

 1. karantiinsed taimekahjustajad - liidu territooriumil kõige ohtlikumad taimekahjustajad, mis on kohastunud osal EL territooriumi, nt nagu bakter Xylella fastidiosa. Riski juhtimiseks kasutatav tõrjemeede kahjustaja tuvastamisel on taimede hävitamine.

2. kaitstava piirkonna karantiinsed kahjustajad - taimekahjustajad, mis on kanda kinnitanud valdaval osal EL territooriumil, kuid mitte kahjustaja suhtes kaitstavas piirkonnas tunnistatud aladel. Kaitstav piirkond on piirkond, kus karantiinne taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus oht karantiinse taimekahjustaja levimiseks soodsate ökoloogilise tingimuste või teatud põllukultuuride kasvatamise tõttu. Riski juhtimiseks kasutatav tõrjemeede kahjustaja tuvastamisel on nt taimede sisseveo keeld, vedamise piirangud või töötlemiskohustus.

3. kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad - EL territooriumil laialt levinud taimekahjustajad, mis eelkõige avaldavad mõju taimse toodangu ja paljundusmaterjali kvaliteedile, nagu nt õunapuude seenhaigus Verticillium albo-atrum. Riski juhtimiseks kasutatav abinõu on piirata saastunud taimede hulka partiis, nt 2% partiist.

Mis on proriteetsed taimekahjustajad?

Taimepass on ametlik etikett, mis on vajalik taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel Euroopa Liidu territooriumil ning kohaldatavuse korral nende sissetoomisel kaitstavatesse piirkondadesse ja seal vedamisel.

Uute reeglite kohaselt on kõikidel ELs kasvatud taimedel ühtse kujunduse ja vormiga taime külge riputatud etikett, kus on kirjas taime kohta käiv info: taimeliigi või taksoni botaaniline nimi, ettevõtja registreerimisnumber, taime jälgitavuskood, päritoluriik ning kaitstavasse piirkonda sissetoomisel asjakohane PZ tähis.

Taimepassi nõutakse kõigi ettevõtjate vahel toimuvate vedude jaoks, kuid mitte mittekutselistele lõppkasutajatele müümiseks, nt lillepoodides müüdavatel lilledel.

Lisaks nõutakse uute reeglitega ka asjaomaste ettevõtjate registreerimist ühtsesse registrisse, kel on nt ka edaspidi kohustus teavitada karantiinsete taimekahjustajate esinemisest. Samuti peavad ettevõtjad tagama oma ettevõttes taimede liikumise jälgitavuse, nt kui taimi müüakse teisele ettevõtjale.

Kas puhkusereisilt tulles võib kaasa tuua taimi?

Edaspidi ei või enam ELi väliselt puhkusereisilt naastes kaasa tuua taimi, kui taimedel ei ole kaasas fütosanitaarsertifikaati. Fütosanitaarsertifikaat kinnitab, et kaup vastab sisseveonõuetele ja on vaba karantiinsetest taimekahjustajatest. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab kauba lähteriigi riiklik taimekaitseorganisatsioon. Samas võib Euroopa Komisjon sellest reeglist ette näha ka erandeid rakendusmäärusega. Millistele taimedele täpselt erandid ette nähakse, näitab aeg.

Eestisse võib praegusel hetkel taimseid kaupu sisse vedada üksnes Koidula ja Narva raudtee, Luhamaa ja Narva maantee, Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama, Muuga, Paljassaare, Meeruse, Bekkeri, Pärnu, Kunda, Sillamäe ja Loksa sadamate, Tallinna lennujaama piiripunktide ning AS Eesti Post klienditeenindusekeskuse kaudu. Piirile saabumisel teostab taimetervise kontrolli Põllumajandusamet.

Uusi EL taimekahjustajate vastaseid reegleid kohaldatakse, st määruses ettenähtud reegleid rakendatakse alates 14. detsembrist 2019. a.

Mida see tähendab taimekaitseseaduse kontekstis?

ELi taimetervise määruse rakendamine nõuab taimekaitseseaduse muutmist

Ükski ELi õiguse norm iseenesest ei nõua ELi õigusakti rakendamiseks eraldi õigusakti vastuvõtmist. Samas peavad riigisisest õigust ELi õigusega ühtlustavad aktid olema õiguslikult siduvad ja olemuselt tõhusad. Kuivõrd Eestis taimetervise reeglid on ettenähtud taimekaitseseadusega ja selle alusel kehtestatud määrustega, siis tuleb EL taimekahjustajate vastaste reeglite rakendamiseks muuta või täiendada taimekaitseseadus ja selle alusel kehtestatud määrusi. Lihtsustatult tuleb taimekaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes loobuda normidest, mis on ammendavalt kirjas EL määruses ning juhtudel, kui ELi määrus jätab liikmesriigile sisuliste valikute tegemiseks kaalutlusruumi, tuleb asjakohane kord ja alused ette näha riigisiseses õiguses.

Millal taimekaitseseaduse muudatused võiksid jõustuda?

ELi õigusakti rakendamise kavandamisel tuleb tegevuste planeerimisel aluseks võtta kuupäev, millest alates on ELi liikmesriik kohustatud õigusakti rakendama ehk siis 14. detsember 2019. a, ning hakata sellest n-ö tagasi arvutama kõiki vastava tasandi õigusakti, seaduse või määruse, eelnõu menetlemise etappidele, sh vajaduse korral väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu koostamisele, kaasamisele, kooskõlastamisele, vastuvõtmisele või kehtestamisele, väljakuulutamisele ja avaldamisele kuluvat aega. Hea tava kohaselt tuleks asjakohased taimekaitseseaduse muudatused vastu võtta vähemalt pool aastat enne muudatuste jõustumist, et nii ettevõtjatele kui ka seaduse rakendajale jääks piisav kohanemise aeg. Seega tuleks taimekaitseseaduse muudatused vastu võtta 2019. a esimesel poolaastal.

Evelin Hillep

agroskoop.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960