18% kogu Eesti põllumajandusmaast on mahe

18% kogu Eesti põllumajandusmaast on mahe
18% kogu Eesti põllumajandusmaast on mahe

Põllumajandusameti andmetel oli Eestis 2016. aastal mahepõllumajanduslikku maad 184 754 ha, mis on 8% rohkem kui 2015. aastal. Maheda osa kogu Eesti põllumajandusmaast on ligi 18% ja see näitaja asetab Eesti koos Rootsi ja Austriaga Euroopa Liidu riikide esikolmikusse.

„Suuremate mahetoidu müüjate sõnul on tarbijate huvi mahetoidu vastu aasta aastalt kasvanud,“ ütles Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust. „Kõige rohkem on ikkagi huvi just kohaliku eestimaise mahetoidu vastu, kuigi reaalsus on see, et müüakse valdavalt importtooteid. See aga tähendab, et meie tootjatel ja töötlejatel on palju arenguruumi – tarbijate nõudlus tuleks katta kohaliku toiduga nii palju kui võimalik. Populaarsed kaubagrupid, mida mahedana ostetakse, on näiteks mahemunad, köögi- ja puuviljad ning piimatooted. Usun, et see on tarbijate teadlik valik, osta vabapidamisel kanade mune ning ilma pestitsiidideta kasvatatud vilju. Teadlik valik on kindlasti ka see, et ostetakse lastele mahetoitu – mahebeebitoitude müük on tõusutrendis.“

Paar viimast aastat on näidanud, et mahetoodangul on ka head ekspordivõimalused. Näiteks eksporditi 2015. aastal üle kahe ja poole korra rohkem mahetoodangut kui 2013. aastal. 2016. aastal lisandusid mitmed ettevõtted, mis hakkasid oma toodangut ka Eestist välja müüma.

Kuigi suurema osa mahepõllumajanduslikust maast moodustavad rohumaad, tuli pinna suurenemine eelmisel aastal peamiselt just põllukultuuride arvelt: teraviljakasvatuse pind kasvas 22%, kaunviljade (hernes, põlduba jm) pind 81% ja tehniliste kultuuride (rüps, raps, kanep jm) pind 45%. Kokku moodustas nende kultuuride pind 47 316 ha, kõige rohkem kasvatati kaera (15 431 ha). Mahepõllukultuuride kasvatus liigub tõusujoones just heade ekspordivõimaluste tõttu.

Puuviljade ja marjaaedade pind suurenes 11% (kokku pind 2008 ha), kõige suurematel pindadel kasvasid astelpaju (1084 ha), õunapuud (396 ha) ja must sõstar (167 ha). Kui paljud õunaaiad ja musta sõstra istandikud andsid möödunud aastal väga head saaki, siis astelpaju ja mustika puhul oli pigem tegu ikaldusega.

Vaatamata kasvavale nõudlusele maheköögiviljade ja -kartuli järele nende kasvupinnad aga eelmisel aastal kahjuks natuke isegi vähenesid.

Loomakasvatuses enamiku loomagruppide puhul suuremaid muudatusi möödunud aastal ei olnud, jätkuvalt peetakse kõige arvukamalt lambaid ja lihaveiseid. Küll aga suurenes märkimisväärselt mesilasperede arv, koguni 36%. Kokku oli mahemesinikel 2717 mesilasperet.

Looduslike korjealadelt korjamise (marjad, seened jm) vastu suurenes huvi hüppeliselt. 2015. aastal oli selliseid looduslikke korjealasid Eestis 93 184 ha, 2016. aastal juba 613 138 ha. Selle kasvu taga oli Riigi Metsamajandamise Keskuse metsade lihtsam kasutuselevõtt mahekorjealadena.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised