Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 30. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taimed vajavad saagi moodustamiseks toiteelemente ning seda, et üle saja aasta tagasi leiutati tehnoloogia, kuidas õhulämmastik muuta väetiseks, nimetatakse ka 20. sajandi üheks suurimaks teaduse saavutuseks. Sellega said hakkama kaks Saksa keemikut Fritz Haber ja Carl Bosch ning seda kutsutaksegi nende nimede järgi Haber-Boschi protsessiks.

Rohkem inimesi, rohkem toitu. Inimesi on maakeral järjest rohkem - praegune 7,5 miljardit inimest prognoositakse kuni 9 miljardini aastaks 2050. Nende äratoitmiseks vajatakse ka üha enam toitu, kuid selle kasvatamiseks põllupinda kuskilt juurde võtta ei ole. Või nagu Mark Twain omal ajal naljatas, et maakera on valmis ja seda enam juurde ei tehta. Huber ja Bosch pakkusid välja alternatiivi. Selle asemel, et rajada üha enam maakera pinnast põldude alla, kasutada õhulämmastikku ja suurendada olemasolevate põldude saagikust. Seda nimeti ka "Brot aus Luft" või siis "Leib õhust".

Kui vaadata Eesti põldude väetamise ajalugu, siis suurem mineraalväetiste kasutamise algas eelmise sajandi viiekümnendatel ning eriti kiire kasv oli kuuekümnendatel. Kindlasti toimus siis üleväetamist ligikaudu kakskümmend aastat - eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel. Tollel ajal kasvas mineraalväetiste kasutamine nn. kemiseerimise programmi alusel tunduvalt, kuid põldudel kasvatatud saagid ei suurenenud samas mahus. See tähendab seda, et küllaltki palju väetiste taimetoitainetest kas seoti mullas või uhuti välja.

Üheksakümnendate alguses vähenes väetiste kasutamine mõne aasta jooksul kaksteist korda (mitte protsenti) ja saake saadi peamiselt mullavarude arvel.

Järgnevad kakskümmend viis aastat on väetiste kasutamine tasapisi kasvanud, kuid ei ole veel jõutud sellele tasemele, et taimetoitainete bilanss põldudel oleks tasakaalus.

Vaid mullavarude arvelt ei saa toota.

Lupjamise arvelt kokku hoida pole tark

Lisaks traditsioonilistele tahketele granuleeritud mineraalväetistele on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama erinevatele spetsiifilistele täiendväetistele. Tavaliselt on need mikroelementide erinevad segud, mida kasutatakse lehtede kaudu pritsimiseks koos erinevate taimekaitsevahenditega, valmistatud just taolise koostisega, millist elementi mingi kultuur mingis kasvufaasis kõige enam vajab. 

Üha enam muutuvad populaarseks ka biostimulaatoreid sisaldavad segud, kus on lisatud taimedele vajalikud amiinohapped. Osasid mikroelemente vajab taim väga väikestes kogustes ning taoliselt juurevälise annustamisega suurendatakse traditsiooniliste väetiste efektiivsust e. saadaksegi vähemaga enam.

Mahepõllule maheväetised. Taimede toitumise reeglitega peavad arvestama ka maheviljelejad. Selleks, et mahepõllud ei vaesustuks on olemas väetised, mis seal lubatud kasutada. Eelkõige siis orgaanilised väetised aga ka need mineraalväetised, mida ei ole keemiliselt rikastatud/töödeldud. Üks enamtuntud on näiteks ka tavatootmises kasutatav kaaliumväetis kaaliumkloriid. Maheväetiste nimekiri on Baltic Agros pikk, saab anda kõiki makro- ja mikroelemente, kas tahkelt mulda või vedelalt erinevate pritsimislahustega. Kahjuks on aga mahepõldudel nende kasutamine veel tagasihoidlik, kuigi nendega oleks võimalik tulukust tunduvalt suurendada.

Kui aga mingi kauba osas on nõudmine, siis tuleb seda ka pakkuda. Kui keegi on nõus oma toidu eest rohkem maksma, siis võib seda ka väiksema efektiivsusega kasvatada. Seda ei saa teha nendes riikides, kus põllumaa on hirmkallis, saab aga teha meil, kus maa hind on veel suhteliselt madal. Mahepõllult ei saa saaki aga lõpmatult. Me võime küll teatud aja ära kasutada sinna aastasadade ja -tuhandete jooksul ladestunut, kuid see on vaid võtmine ise midagi vastu andmata.

Väetised on kindlasti üks suur väljaminek põllumehel, kogu tootmiskuludest võivad need moodustada kümmekond protsenti. Samas on aga ka need ühed mõtekamad kulutused. Kõiki taimekasvatuse reegleid järgides on võimalik ühe väetistesse tehtud rahaühikuga teenida tagasi saagi juurdekasvu arvel viis kuni kümme rahaühikut. 

Margus Ameerikas

arendusdirektor

Baltic Agro AS

4 Õ REEGEL

Taimedele peavad efektiivseks kasvuks olema tagatud:

1. õiged taimetoitained,

2. õiges koguses,

3. õigel ajal,

4. õiges kohas.