Küünlapäeva ilm ennustab suve. ETKI katsepõllud heas seisus

Mida ennustab tänane küünlapäev? ETKI katsepõllud
Mida ennustab tänane küünlapäev? ETKI katsepõllud heas seisus

Küünlapäeval, 2. veebruaril, murtakse talve selgroog. Kõrred hakkavad lund vihkama, st et päike on muutunud nii soojaks, et tasapisi hakkab lumi kõrte ümbert sulama. Juhul kui seda lund tänaseks päevaks kuskile veel jäänud on.

Kuid eks need looduse märgid muudavad erksamaks ka põllumehi ning huvi selle vastu, kuidas talivili talve on üle elanud paneb auto põllu veeres peatuma ja viljapõldu hoolikama pilguga vaatama.

Meie põhjamaistes tingimustes on talivilja kasvatades talvitumistingimused üheks tähtsamaks saagi suuruse määrajaks. Kui 2015. aastal rõõmustasime erakordselt suure kogusaagi üle ning purustati mitmed saagikuse rekordid, siis sellele järgnev aasta tõi meid kõiki maa peale tagasi. Statistikaameti andmete järgi on viimase viie aasta talinisu kogusaak Eestis olnud 137,8 - 518,5 tuhat tonni. Kõrgeim saagikus viimase viie aasta lõikes oli 2015. aastal, mil Eesti keskmine talinisu saagikus oli 5,3 t/ha ja ETKI talinisu kollektsioonkatse 21 sordi keskmisena 10 t/ha. Selliseid kõrgeid keskmisi saagikusi ei ole viimase 25 aasta jooksul talinisu katsepõllul olnud. Kuid kui vaadata 2015. aasta kollektsioonkatse keskmist talvekahjustust, siis oli see ka viimase viie aasta väikseim. Loomulikult aitas tol aastal kõrge saagi kujunemisele kaasa ka suvine ilmastik. 2013. aasta nii Eesti kui ETKI andmeid vaadates näeme aga, et saak ja saagikus on väga madalad, talvekahjustus aga tugevam.

Veidi statistikat
Veidi statistikat

Kanada Saskatchewany Ülikooli teadlastelt on ühes artiklis ilmunud ilmekas graafik, kus on näha, et septembris-oktoobris taimed karastuvad (vastupidavus madalatele temperatuuridele paraneb kiiresti), novembris ja detsembris on kõige parem külma taluvus (miinimumtemperatuurid, mida talinisu sordi 'Nortsar' taimed üle elasid oli -22 ?C ) ning alates jaanuarist hakkab tasapisi taimede külmataluvus vähenema. Veebruari ja märtsi vahetuseks oli taimede poolt talutavaks peetud miinimumtemperatuur  -15 ?C ning märtsi lõpuks -10 ?C. Eks need andmed sobivad just sellele sordile, millega see katse tehti. Olenevalt sordist ja taimede karastatuse astmest võivad taimedele talutavad miinimumtemperatuurid olla ka teistsugused.  Teadustööde tulemusi lugedes olen leidnud veel sellise fakti, et kõige külmataluvamad nisu sordid, mis on karastunud, suudavad taluda -15 ?C kuue päeva jooksul, -18 ?C ühe ööpäeva jooksul ja -23 ?C 23 tunni jooksul. Nii et lisaks temperatuurile on tähtis ka selle avaldumise aeg ning taimede karastumise aste. Madalate õhutemperatuuride hävitavat mõju aitab leevendada paks lumikate taimede peal.

Kuid külmakahjustus on vaid üks põhjus, miks talinisu võib hukkuda või viletsaks jääda. Teisteks põhjusteks võivad olla lumiseen (kui taimed on sulanud maapinnal paksu lumekihi all, siis on lumiseene levikuks soodsad tingimused), haudumine, jää kahjustused, vettimine, kevadine põud, päikesekahjustused. Lisaks jää mehhaanilisele kahjustusele on jää ligi 20 korda suurema soojusjuhtivusega kui lumi st külmakahjustuse oht jää all ja jää sees on suurem. Taimede vettimine toimub üleujutuse korral kui kahjustus on tingitud hapnikupuudusest. Seetõttu oleks tähtis, et põldudele tekkiv vesi sealt kiiresti ära valguks. Kui taime juured on külmunud mullas, kuid päeval hakkab paistma ere ja soe päike, on taime maapealne osa juba vegetatsiooniks valmis kuid mullast ei saada kätte vett ja toitaineid. Samuti võib temperatuuride erinevus külmumiste ja sulade vaheldumisel taime juuri rebida.

See, milliseks kujuneb pilt talinisu põldudel saabuval kevadel, ei ole praegu veel selge. Kuigi taimed on saanud palju väntsutada pidevate ilmaolude muutumise tõttu, on põllu üldtoon ETKI talinisu katsepõllul praegu veel rohekas. Külmaperioodil oli põllul väike lumekiht ja leheosad, mis sellest kihist välja ulatusid, said kahjustada. Sortide külmakahjustuse erinevust praegu väga selgelt näha ei ole. Kuid üks lapp jäi veidi rohelisema lehestikuga teiste kollektsioonkatse sortide seast silma küll. Kui põlluplaani välja võtsin ja vaatasin, mis see ilus sort on, siis selgus et vana hea  Leedus aretatud 'Shirvinta 1'.  Kahjuks ei ole see sort enam tootmises ega sordilehes.  

Jaanuari viimastel päevadel võisime näha kauneid jäähelmeid puude ja põõsaste küljes. Samasugune oli pilt ka talinisu põllul - nisu lehed olid jääga kaetud. Kuid juba järgmiseks päevaks oli jää lehe ümbert sulanud ning veidi paksem jääkiht kattis hoopis mullapinda.

Milliseks kujuneb aga selle aasta talvekahjustuste lõplik määr, on praegu veel vara öelda. Kaks kriitilist kuud on veel ees. Tavaliselt hindame sortide talvekahjustust aprilli teises pooles, mil värske roheline toon- ellu jäämise värv laseb end ilmade soojenemisel märgata.

Vanarahva tähelepanekute põhjal ennustab küünlapäeva ilm ka suve ilma. Eesti rahvakalendri tähtpäeva andmebaasist Berta võime lugeda: "Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest." Kui praegusel hetkel Jõgeval aknast välja vaadata, on näha ühtlase pilvkattega tasast ilma. See ennustab vist kõrget nisusaaki, sest taimedele meeldib kui liigne päike ja kuumus nende vaikset kuid kindlasihilist arengut ja kasvu ei kõrveta. Kuid sel juhul võime saiaküpsetuseks vajaliku kvaliteedi nõuete täitmisega hätta jääda.

Reine Koppel 
Eesti Taimekasvatuse Instituut

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised