Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrreldes 2016. aastaga suureneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 1531 tonni, Liivi lahes aga väheneb 1774 tonni võrra. Kilu püügivõimalus suureneb 6720 tonni võrra ning tursa püügivõimalused vähenevad 299 tonni võrra. Kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ennekõike eelmistel aastatel kokku lepitud ja väljakujunenud püügivõimaluste jaotust. 

Kehtestati ka Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastane räimesaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte alalistele elanikele. Sarnaselt 2016. aastaga jaotatakse Pärnu maakonnale eraldatud aastane lubatud räimesaak Pärnu piirkonna ning Kihnu ja Manija püsielanikest kalurite vahel.Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedest püütavatest peamistest töönduskaladest suurenevad kõigi liikide püügivõimalused. Ahvena kvoot suureneb 182, koha 141, haugi 15 ja latika kvoot 111 tonni võrra. Suurenevad ka rääbise ja särje kvoodid. Eelnõu avab ka ühele Eesti lipu all sõitvale laevale võimalused lumekrabi püügiks Teravmägede piirkonnas.Räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalused lepiti kokku Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatavad püügikogused lepiti kokku 2016. aasta novembris toimunud läbirääkimistel. Mõlemad nimetatud püügivõimalused kehtestati käesoleva määruse muudatusega täna.