DISKUSSIOON: Metsa vähe või palju?

DISKUSSIOON: Metsa vähe või palju?
Metsa vähe või palju?

Metsaseaduse muutmise eelnõu taustal on ühiskonnas lahvatanud diskussioon, kas meil on metsa vähe või palju ja milliseid reegleid jätkusuutlik metsamajandus järgima peaks.

Vaatama peab laiemat pilti. Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on keskkonnaühendustel hea meel metsanduse teemal tekkinud laia avaliku arutelu üle. Sest sellest on Eestis vajaka olnud.

Metsapoliitika raamdokumendis on Tüüri sõnul kokku lepitud, et järgime säästvat metsamajandamist. Mis tähendab, et arvestama peab mitut aspekti - majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset ning kultuurilist. Rääkida ei saa seetõttu vaid raiest ja juurdekasvust, vaid peab tagama, et mets oleks mitmepalgeline, metsaelustik säiliks ning metsa kultuurilised ja sotsiaalsed funktsioonid tagatud, räägib Tüür. Ent sageli räägitakse siiski vaid metsa majanduslikust aspektist, mitte metsast tervikuna. „Kui räägivad metsaettevõtted või metsa kasvuga tegelevad spetsialistid, siis ongi loogiline, et nad räägivad ja mõõdavad seda, kui palju on metsa hektarites ja kui suur on juurdekasv ning raie. Aga avalikkus peaks metsast ja selle seisukorrast rääkides teadma ja mõistma tervikpilti,“ märgib Tüür, kelle sõnul looduskaitse ja metsamajandamise vahel pole olemuslikku vastuolu. „Kuid tasakaalus metsapoliitika kujundamine nõuab tahet ja oskust osapoolte sisuliseks kaasamiseks, mida seni on nappinud.“

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp märgib, et säästlik metsandus tähendab metsade majandamist selliselt, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõiki funktsioone. Ning keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele.

Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on Lambi sõnul algusest peale peetud oluliseks ka nende kaitset.
Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on Lambi sõnul algusest peale peetud...

Areng ja seaduspügalad. Tasakaal erinevate metsa funktsioonide vahel võib olla tema sõnul ajas muutuv. „Muutused tulenevad meie teadmiste paranemisest, meid ümbritseva kliima või keskkonna muutustest ning ühiskonna ootustest metsandusele,“ ütles Lamp. Metsaseaduse muudatused peegeldavadki metsapoliitikas kokkulepitut ja tuginevad hetke parimatele teadmistele metsaressursist, metsade kaitse vajadusest ja sotsiaalsetest ootustest.

Riigikogu kinnitas metsapoliitika 1997. aastal. Kogu ülejäänud areng metsanduses on Lambi sõnul toimunud eri huvigruppe aktiivselt kaasates ja riigikogu kinnitatud suuniste alusel. Samas pole metsanduse ja metsade poolt pakutavat Lambi sõnul kunagi võimalik kõikidele huvigruppidele võrdselt pakkuda ja otsused kujunevad alati läbi diskussiooni ja arutelude, kus kõigil huvilistel tuleb ka järeleandmisi teha.

Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on Lambi sõnul algusest peale peetud oluliseks ka nende kaitset. „Metsanduse ja looduskaitse arengukavades on aastani 2020 seatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% meie metsamaast, mis on juba praegu saavutatud. Tänaseks on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on  metsadest range kaitse all veidi üle 10% ning nendes metsades on täielik majandamispiirang,“ räägib Lamp. „Kui petitsiooni koostajad leiavad, et metsapoliitika on tööstuse poole kaldu, siis leidub nii metsatööstuse kui ka metsaomanike esindajaid, kes hindavad, et see on looduskaitse poole kaldu. See iseloomustab hästi valdkonna eripära ning tasakaalu ja ühisosa otsimine on pidev tegevus,“ jätkab ta.

Ühiskond üllatab

Eesti metsanduse arengukava on koostatud aastateks 2011-2020. Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esinaise Aira Tossi sõnul pannakse demokraatlikus riigis valdkondade arengukavades küll paika suundumused, kuhu soovitakse areneda, ent kõike ei saa ette näha. „Praeguseks oleme jõudnud selle perioodi teise faasi ning arusaadavalt toimuvad ühiskonnas nii pika perioodi jooksul muutused, mida ei osata ette näha,“ märgib Toss, et võimalik on ette arvestada, millistes mahtudes mets kasvab, ent raske on ette planeerida ühiskonna arengut. Toss rõhutab, et Eesti asub geograafiliselt metsavööndis, kus on metsa kasvamist väga raske takistada. „Seega ohtu, et Eestis mets otsa saaks, mina küll ei näe.“

 

Toss: Metsaseaduse muudatuste vastase kampaaniaga on välja tulnud see, kuivõrd meie Eesti ühiskond on linnastunud ja reaalsest maaelust kaugenenud.
Toss: Metsaseaduse muudatuste vastase kampaaniaga on välja tulnud see, kuivõrd...

Eesti on tema hinnangul jõudnud ajajärku, mil tahetakse järjest paremini elada, saada suuremaid töötasusid jne. „Loomulikult toob see kaasa ka suurema koormuse loodusressurssidele, sealhulgas puidule. Inimesed kipuvad nende seoste osas silmad kinni pigistama ja arvama, et raha tekib kuskil niisama, aga ei teki,“ nendib Toss, et meil on võimalus loodusressursse ka üldse mitte kasutada, ent siis tuleb leppida majanduslikult viletsama elujärjega. „Mina ei näe, et praegune metsanduspoliitika oleks suunatud tööstuslikkusele, küll aga on rõõmustav näha, kuidas Eesti metsatööstus järjest uusi investeeringuid teeb ning jõudsalt tehnoloogiat uuendab,“ nendib Toss.

Poolt või vastu

Maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse sõnul on sotsiaalmeedias metsaseaduse muutmise vastu võitlejad võtnud üldise sõnumi, et metsaga on asjad halvasti ja olema peab kas poolt või vastu. Kuna üldiselt suhtutakse metsa hästi, võetakse seetõttu seisukoht, et ollakse metsa poolt ja seaduse vastu. „Tegu on üliemotsionaalse hinnanguga,“ märgib Tullus, kelle sõnul see on väga huvitav küsimus, kui palju sotsiaalmeedias hinnangu tekkeid mõjutab emotsioon ja kui palju on see seotud faktidega.

Tullus leiab, et metsamehed on olnud liiga tagasihoidlikud ja liialt vähe rääkinud oma tööst ning sellest, mis tegelikult metsas toimub. „Muidugi võib mõista neid, kelle arvamust on mõjutanud see, et nad näevad tee ääres või suvila juures lageraie lanki, aga tegelikult näitab metsastatistika selgelt, et nii metsade pindala, maht, juurdekasv, kui ka vanus kasvavad,“ nendib Tullus, kelle sõnul petitsiooni koostajate sõnavõtte kuulates jääb mulje, et 10-20 aasta pärast on kõik metsad raiutud, mis on tõest väga kaugel.

Tullus selgitab, et kehtivas metsanduse arengukavas on lubatud rohkem raiuda, kui on juurdekasv, kuid see ei kehti igavesti, vaid nii on see 10 aasta arengukavas. „See on nagu situatsioon, kus panka on raha kogutud ja kui seda on juba kogunenud, saab seda ka rohkem kasutada.“ Samas pole tema sõnul tegelik raie nii suur kui lubatud, kuna selleks pole kõigil metaomanikel huvi ja puudub soodne turg puidule.

Järelkasv, mitte võsa

Tulluse sõnul ei mõisteta ka noore metsa vajalikkust. „Kui me lastesse ja kitsetalledesse ja kassipoegadesse suhtume hästi ja mõistame, et nad kasvavad suureks, siis noorde metsa suhtub ühiskond tihti hoopis teisiti, öeldes, et noor mets on „mingi võsa,“ räägib Tullus. Tuleb mõista, et iga vana puu on kunagi olnud noor ja kunagi ei saa  olema olukorda, kus kõik puud on vanad ja saja-aastased.

Tullus lisab, et puidu- ja metsatööstus on meie majanduse edulugu. „Puidutooted on üheks peamiseks riigi ekspordi ja impordi tasakaalustajaks. Meil on olemas metsateadus ja –haridus, on metsatöötajate kutse-eetika, metsaomaniku talupojamõistus ja hea metsanduslik tava,“ räägib Tullus. „Arsti me ju ravima ei õpeta.“

Urve Kask
pollumajandus.ee kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Väderstad otsib RAAMATUPIDAJAT

Väderstad OÜ

05. juuni 2017

Uudised