Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 14. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

DISKUSSIOON: Metsa vähe või palju?

Metsa vähe või palju?
Foto: Äripäev AS
Metsaseaduse muutmise eelnõu taustal on ühiskonnas lahvatanud diskussioon, kas meil on metsa vähe või palju ja milliseid reegleid jätkusuutlik metsamajandus järgima peaks.

Vaatama peab laiemat pilti

Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on Lambi sõnul algusest peale peetud oluliseks ka nende kaitset.
Foto: Andras Kralla

Areng ja seaduspügalad

ca

Ühiskond üllatab

Metsade väärtus:

Majanduslik – mets kui tuluallikas;

Sotsiaalne – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja;

Ökoloogiline – mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja;

Kultuuriline – mets kui osa Eesti kultuurist.

Toss: Metsaseaduse muudatuste vastase kampaaniaga on välja tulnud see, kuivõrd meie Eesti ühiskond on linnastunud ja reaalsest maaelust kaugenenud.
Foto: Äripäev AS

Eesti on tema hinnangul jõudnud ajajärku, mil tahetakse järjest paremini elada, saada suuremaid töötasusid jne. „Loomulikult toob see kaasa ka suurema koormuse loodusressurssidele, sealhulgas puidule. Inimesed kipuvad nende seoste osas silmad kinni pigistama ja arvama, et raha tekib kuskil niisama, aga ei teki,“ nendib Toss, et meil on võimalus loodusressursse ka üldse mitte kasutada, ent siis tuleb leppida majanduslikult viletsama elujärjega. „Mina ei näe, et praegune metsanduspoliitika oleks suunatud tööstuslikkusele, küll aga on rõõmustav näha, kuidas Eesti metsatööstus järjest uusi investeeringuid teeb ning jõudsalt tehnoloogiat uuendab,“ nendib Toss.

Poolt või vastu

Järelkasv, mitte võsa

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on Eesti metsapoliitika viimasel kaheksal aastal eemaldunud säästva metsanduse põhimõtetest ning olnud avalikkusele läbipaistmatu ja arusaamatu. Avalikus debatis pole tema sõnul tegu mitte kahe eri seisukohaga - seadusemuudatuste poolt või vastu, raiume rohkem või vähem, vaid pigem kümnete eri seisukohtadega.

Ehkki kõlanud on ka äärmuslikumaid väljaütlemisi, ei tasu Tüüri hinnangul end sellest segada lasta. „Puhkenud arutelu laiapõhjalisus näitab seda, et poliitika pole olnud läbipaistev ja ühtemoodi arusaadav,“ märgib ta. „Kui kaasa räägivad kultuuritegelased ja teised valdkonnavälised isikud, kes ei kasuta alati päris korrektseid termineid, siis öeldakse, et tegu pole asjatundjatega, aga mina küll ei arva, et metsas toimuvast peaksid aru saama vaid metsandusharidusega inimesed. Ehkki konsensusele jõudmine pole kerge, tasuks sellesse panustada ja eri osapooli rohkem kuulata,“ räägib Tüür.

 Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp nendib, et ühiskonnas tekib laiapõhjaline arutelu paraku vaid siis, kui juhtub midagi traagilist või keegi hindab olukorda metsanduses väga halvaks. „Või lausa lootusetuks. Ning peab vajalikuks seda laiadele massidele ka selliselt kujutada.“

Kui debati käigus õnnestub ühiskonnas tekkinud huvi kasutada selleks, et metsas toimuvast kõigile rohkem teadmisi jagada, on see Lambi sõnul vägagi tervitatav. „Olukorras, kus puudub kõrgendatud tähelepanu ning toimub tavapärane kaasamine, on ka kaasamõtlejaid paratamatult vähem.“

 

Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esinaine Aira Toss nendib, et meie "tõejärgses ühiskonnas" on vaja arvestada sellega, et eksperte ja arvamusliidreid tekib mis tahes valdkonda järjest rohkem ning oluline ei ole mitte erialane pädevus, vaid hoopis teised isikuomadused.

 „Metsaseaduse muudatuste vastase kampaaniaga on välja tulnud see, kuivõrd meie Eesti ühiskond on linnastunud ja reaalsest maaelust kaugenenud,“ nendib Toss. Samas on tema hinnangul arenenud inimeste võimalus arvamust välja öelda. „Ja nii siis seda muudkui tehaksegi, olenemata sellest, kas teemaga ollakse kursis või mitte,“ lausub ta.

Tossi hinnangul osapoolte kaasamine, eriti neid kes tahavad otsustajad olla, on väga keeruline. „Minu soovitus on lihtne - kui tahate  oma huvidele kaitset ja esindatust saada, siis liituge mittetulundusühendustega, kes suudavad professionaalselt suhelda valitsusasutustega ja oma liikmete huve selgitada. Hiiumaa Metsaseltsil on Eesti Erametsaliidu liikmesorganisatsioonina olemas pidev info nii metsaseaduse kui ka teiste metsaomanikele oluliste seaduste muutmiste seisudega ning meie liikmetel on  võimalus protsessis kaasa rääkida ning oma soove edastada,“ märgib ta petitsiooni koostajate nurina peale, et nende arvamusega pole arvestatud. „Mina soovitaksin kõigil neil, kes praegu suurt rahulolematust ülesse näitavad, vaadata mõnikord vahelduseks ka peeglisse. Kas nende huvisid kaitsvad inimesed käituvad ise ikkagi korrektselt ja teevad süsteemset tööd seadusloome võimalusi arvestades või rõhuvad pigem välisele särale ja edevusele?“ lisab ta küsimuse, märkides, et kaasamine on protsess, mis eeldab kõikidelt osapooltelt elementaarset viisakust ja üksteist austavat suhtumist. 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960