Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 15. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mineraalväetised on põllumajandustootmises väga oluline kuluallikas. Mineraalväetiste maksumus moodustab kõikide põllumajandussektorite lõikes keskmiselt 30% kogukuludest. Teravilja- ja õlikultuuride puhul ulatub aga mineraalväetiste osatähtsus kogukuludes 40 -45%-ni. EL väetisetoodang ei kata aga põllumeeste vajadusi, mistõttu 20% nitraat- ja 45% fosforväetistest tuleb importida.

Viimastel aastatel on paljud Euroopa põllumajandustootjad kannatanud sissetulekute vähenemise tõttu, millele on kaasa aidanud Venemaa embargo, suurenenud konkurents rahvusvahelistel turgudel, kehv positsioon tarneahelas ja ebasoodsad ilmastikutingimused.

Põllumajandussisendite hinnatõus ületab oluliselt põllumajandussaaduste hinnatõusu perioodil 1995-2016 ning vähendab tootjate võimalusi sissetuleku teenimiseks, ohustades omakorda EL põllumajanduse konkurentsivõimet.Euroopa Liidus tekitab mineraalväetiste ost hinnanguliselt kokku 20 miljardi euro väärtuses käivet.Samas ei ole Euroopa Liidus piisavat võimekust mineraalväetiste tootmiseks koguses, mis kataks kohalike põllumeeste vajadusi, välja arvatud ammoniumnitraadi osas (KAN ja AN isevarustuse tase on 102%).2013. aastal oli EL-s kasutatud väetistest toitainete seisukohalt olulisim väetis lämmastik ning Rahvusvahelise Toidupoliitika Uurimisinstituudi IFPRI hinnangul imporditi 20% EL vajatavast kogusest. Fosfori ja kaaliumi tarbiti vähem. Vajalikust fosfori kogusest imporditi 45%, samas kui kaaliumi eksporditi.Konkurentsi puudumine EL lämmastikväetiste turul on lubanud väetisetootjatel käesoleva hooaja jooksul seitse korda hinda tõsta. Enamus maailmas kasutatavast ammooniumnitraadist toodetakse just EL-s. Kehtivad anti-dumpingu meetmed ja tollitariifid on järjepidevalt tõstnud KAN hinda võrreldes karbamiidi hinnaga.Copa-Cogeca hinnangul ei ole Euroopa väetiseturg piisavalt liberaliseeritud. Kehtivad tollimaksud 6.5%, 4.8 % või 3.2% sõltuvalt väetise kategooriast, kusjuures impordimaksud on viidud nullini kaaliumkloriidväetistele ja fosfaatkivimile. Dumpinguvastased tollimaksud (28.88€/t kuni 47.07€/t) kehtivad Venemaalt sisseveetavale ammooniumnitraadile kuni 13.09.2019. Mineraalväetiste kaubandus on osaliselt liberaliseeritud vabakaubanduslepingutes Maroko, Alžeeria ja Egiptusega ning läbirääkimiste faasis olevates lepingutes CETA, TTIP ja vabakaubandusleping Georgiaga. Impordimaksud moodustavad kokku hinnanguliselt 1 miljard eurot – see on arve, mille maksavad kinni ainuüksi Euroopa põllumehed. Impordimaksud kaitsevad Euroopa väetisetootjaid kolmandate riikide soodsama hinnaga toodangu eest. Mineraalväetiste hinnad on tänu impordimaksudele oluliselt kõrgemad, kui kolmandates riikides.Samal ajal aga ei ole kehtimas ühtki tõhusat hinnakaitset Euroopa teraviljakasvatajate jaoks. Teraviljaturg on äärmiselt globaalne ning EL teraviljahinnad kujunevad paralleelselt maailmaturu hindadega. Euroopa Komisjon peaks valmistuma väetiseturu liberaliseerimiseks samaväärselt EL põllumajandusturu liberaliseerimisega.Vastavalt maailma väetiseturu prognoosile 2015.-2016. aastateks suureneb fosfor- ja lämmastikväetiste tootmisvõimsus väljaspool EL. Sellele vaatamata suruvad EL maksud ja tollitariifid hindu üles ning takistavad konkurentsi kasvu siseturul. Farmi tasandil on oodata ainult marginaalset mineraalväetiste hinnalangust, vaatamata olulisele energiahinna langusele, millel on oluline roll lämmastikväetiste tootmisel.Copa -Cogeca teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku järgmiste meetmete rakendamiseks:

EL tollipoliitika

Leida võimalus kõikide väetiste tollitariifide eemaldamiseks. Ülalmainitud IFPRI uuringu tulemuste kohaselt aitaks see kaasa konkurentsi suurenemisele siseturul ning lämmastik- ja fosforväetiste olulisele hinnalangusele, mis on lähemal maailmaturu hindadele. Majanduslik kasu, mida sellest saaksid tarneahela operaatorid, sh põllumajandustootjad ning tarbijad, kaalub oluliselt üles väetisetööstusele põhjustatava negatiivse mõju.Esimese sammuna tuleks eemaldada tollimaksud ja/või dumpinguvastased tollimaksud teatud liiki väetistele, millel on suurim osakaal põllumeeste kulutustes sisenditele.Praegu kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse Venemaalt imporditavale ammooniumnitraadile ei peaks pikendama peale nende kehtivusaja lõppemist 13.09.2019EL kaubanduspoliitika

Arvestada väetisesektoriga EL kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste kujundamisel. Näiteks TTIP puhul võib USA väetisetööstus saada kasu vabast juurdepääsust Euroopa turule. Copa-Cogeca on mures Webb-Pomerane Act´i üle, mis teeb erandi konkurentsiseaduses Ameerika lämmastikväetiste eksportijatele, mistõttu kutsume EL üles sellest aktist loobuma.Tarneahel

Parendada EL mineraalväetiste turu läbipaistvust kooskõlas kõrgetasemelise põllumajandusturgude töögrupi soovitustega, et saavutada samaväärne läbipaistvuse tase kogu tarneahela lõikes, väetisetootjatest jaemüüjateni. Mineraalväetised tuleb kaasata põllumajandusturu arengu prognoosidesse.Nõuda Euroopa Komisjoni Konkurentsi peadirektoraadilt sektori analüüsimist ja jälgida vihjeid võimalikust kokkumängust peamiste operaatorite vahel, nagu märgitakse IFPRI raportis.Uus EL väetiseturu määrus

Vältida EL ühisturu lõhkumist, milleni võib viia määruse (EK) Nr 2003/2003 ümber vaatamine. Muuta kohustuslikuks peamiste mineraalväetiste standardiseerimine, säilitada ühine positiivne nimekiri, nagu on praegu märgitud määruses (EK) Nr 2003/2003.Harmoniseerida EL tasandil lubatud kaadmiumisisalduse tase 60 mg/kg P2O5 või rohkem peale 15-aastast üleminekuperioodi.Maksupoliitika

Kehtestada EL tasandil mineraalväetistele 0-käibemaks ning vältida keskkonnamaksude kehtestamist liikmesriikide tasandil. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda