Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Munade hinnad on viimase 5 aasta keskmisest madalamad. EL päritolu munade eksport tõusis 2016.a ca 12%, peamiselt Jaapanisse ja USAsse.

TTIP läbirääkimised USAga on pärast Donald Trumpi ametisse astumist külmutatud. Mercosuri riikidega toimub järgmine läbirääkimiste voor nädalatel 24-25 Buenos Aireses, kus teemadest jäetakse välja loomaliha ja etanool, muud tundlikud sektorid räägitakse läbi. Paljud Euroopa tootjad on mures Ukrainast impordi pärast – kui palju me teame Ukraina lindude pidamistingimuste kohta? Millise tihedusega ja millistes tingimustes seal linde peetakse, kui suur osa toodangust tuleb EL standarditele mittevastavatest tingimustest? Tootmine Ukrainas areneb sinna investeerinud välisfirmade toel kiiresti ning me ise kasvatame endale konkurenti. EL-i tootjate südamevaluks on ka see, et riigiti enamus või vähemalt pool turust soovib õrrekanade ja põrandakanala mune. 56% tootjatest toodab ikka veel nö uutes EL-i nõuetega kooskõlas olevates puurides ning neil ei ole raha uutesse süsteemidesse investeerida.

Viimase Statistikaameti liha ressursi ja kasutamise statistika järgi (arvestatuna tapakaalus 2015. aasta kohta) liha inimtarbimine kasvas tugevalt – kokku tarbiti 101,4 tuhat tonni ning tarbimine kasvas 10,0%.Inimese kohta tarbiti 77,1 kg liha, mida oli varasemast aastast 10,0% rohkem. Enim tarbiti sealiha 41,8 kg (+13,0%). Linnuliha tarbiti 24,7 kg (+5,6%) ja veiseliha 8,1 kg (+8,0%).Allikas: www.agri.ee 

Paljudes liikmesriikides on linnugripi puhangud. Copa-Cogeca esindajad kohtuvad sellel teemal 20. veebruaril Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi esindajatega. Siin on küsimused ka selles, et kui gripiohu tõttu ei tohi vabapidamisel kanu õues hoida, siis millisest ajaperioodist lähtudes peaks nende munetud mune tähistama kood 1 asemele hoopis kood 2-ga. Kaubandusstandard näeb ette 12-nädalast perioodi, mille jooksul õue mitte lastud vabapidamisel linnud kaotavad oma staatuse ja siis tähistatakse neid mune juba kui õrrekanade omi. Hollandlased küsisid Euroopa Komisjoni käest, et praeguse suure linnugripiohu tõttu peaks olema kõikides liikmesriikides kehtestatud kord hoida linde ainult lindlates, kuna kõik riigid seda nõuet ei järgi, siis kas see on lubatav ja millise seisukoha võtab selles osas komisjon? Saksamaa kahel suuremal jaeketil on munadele oma märgistamise süsteem, mis võimaldab farmeritel saada nö kinni olevate vabade kanade munade eest sama hinda, mis oleks saadud “päris” vabapidamisel kanade munade eest.

Kohtumisel räägiti ka ühise põllumajanduspoliitika tulevikust. ÜPP võtmesõnaks on jätkusuutlikkus ja pidev edasine lihtsustamine, mis muutub järjest olulisemaks ning töötatakse bürokraatia pideva vähendamise suunal. ÜPP tuleviku eelarve osas on asjad lahtised, sest netomaksja Suurbritannia ilmselt lahkub EL-st. Seetõttu on ka palju ebakindlust. Probleemiks on endiselt Euroopa farmerite suhteliselt kõrge keskmine eluiga (57 eluaastat) ning siin on vaja nooremat põlvkonda toetada, et nad tootmised üle võtaksid. Selleks peavad olema väga spetsiifilised ja tõhusad meetmed.Koosolekul osales EPKK linnuliha ekspert Jarno Hermet (OÜ Linnu Talu).Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda