Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neid ei ole õnneks kuigi palju - hernemähkur oal ja hernel, kärsakas ja ripslane aga mida enam me liblikõielisi kultuure kasvatame, seda enam tekib ka haigusi, tuleb juurde kahjureid.

Jõgari sõnul ohustavad meie põlde 3 olulisemat kahjurit: 

1. Liduskarvaline hernekärsakas

„Talvitub noormardikana mullas, mardikad on pruunikashallid. Kärsakad närivad äsja tärganud liblikõieliste taimede lehti ja seejärel taimede areng pidurdub. Munevad mais-juulis taime alumistele lehtedele. Üks isend muneb 1100 muna, munade arenguks on vaja niiskust. Ka vastsed on ohuks, aga nende tekitatud kahju on väiksem (toituvad juuremügaratel). Aastas tekib 1 põlvkond. Ehk põllumees peab jälgima eelkõige kevadisi kahjustusi tõusmeperioodil. Tõrje on keeruline, sest putukad peidavad ennast maapinnale, kui minna põldu kontrollima. Sealt on neid aga keeruline näha, sest nad on pruunid. Välja tulevad nad paremini päikselise, sooja ilmaga. Tõrjuma peaks, kui 1 m2 on vähemalt 10 kärsakat,“ selgitas Jõgar. „Ennetada saaks neid sügisese mullaharimisega, sest sellega liigutatakse paigast mullapind, kus nad pesa on teinud. Külv peaks olema varajane. Üheks soovituseks on ka see, et liblikõieliste kultuuride põllud ei tohiks olla kõrvuti.“2. Hernemähkur

„Tema talvitub mullas kookonis, väikeste hallikaspruunide liblikate ilmumine sõltub mullatemperatuurist. Liblikad lendlevad herne õitsemise ajal. Eelistavad soojemat ilma. Nädal peale liblikate ilmumist hakkavad nad munema. Lendavad õhtuti ja munemisperiood kestab 10 kuni 14 päeva. Üks isend muneb 300 muna. Munad munetakse taime ülemistele lehtedele ja need on väikesed ja ühekaupa. Ka õieraagude läheduses võib neid leida. Munast koorunud vastsed liiguvad kaunte sisse ja toituvad seal. Aastas on üks põlvkond,“ rääkis Jõgar mähkurist, kes vähendavad oluliselt saaki. „Tekib palju näritud teri ja idanevus läheb alla. Samad ennetusvõimalused, mis kärsakal. 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta ja tõrjet teha siis, kui püünisesse tuleb ööpäevas 5-10 liblikat.“3. Herneripslane

„Seda kahjurit on raske tuvastada, sest ta on väga pisike putukas. Talvitub vastsetena mullas, väljuvad mais. Lendlevad juunis-juulis. Munevad õigepungadesse ja lehtedele, kuni 40 muna. Valmik on tumepruun ja vastsed on kollakad, mõlemad imevad taimemahla. Kahjustunud kohtadele tekivad hõbedased laigud, fotosüntees on häiritud ja taimede kasv pidurdub, ning õied kuivavad, kaunad kõverduvad ja jäävad väikeseks. Üks põlvkond aastas,“ ütles Jõgar.Tõrjeks soovitas ta ennetavalt võimalikult varast külvi ja viljavaheldust. „Õiepungade moodustamise ajal võib pritsida insektitsiidiga.“