Mihkel Vainula: Hea saagi aluseks oli eelmise aasta hea saak

Mihkel Vainula: Hea saagi aluseks oli eelmise aast
Mihkel Vainula: Hea saagi aluseks oli eelmise aasta hea saak

Viimastel aastatel on põllumehed järjest enam hakanud kasvatama hernest ja uba. Oilseeds Trade ASi korraldatud infopäeval, mis toimus 1. veebruaril Paides, olid pea 200 põllumeest tulnud kuulama Pärnumaa põllumeest, Helgi & Pojad OÜ juhti Mihkel Vainulat, kes jagas hernekasvatuse parimaid kogemusi.

Hernes oli tänavusel Viljelusvõistlusel esimest korda ning parima saagi, 6,6 t/ha, sai Mihkel Vainula - seega oli kogemusi mida jagada. Lisaks hernele kasvatatakse ka rapsi. Kumba eelistada ja kumb on tasuvam, sellest Vainula rääkiski.

„Olen hetkel 400 hektarise pinnaga Pärnumaa suurim seemnekasvataja. Hernest kasvatan seepärast, et huumusbilanss oleks paigas. Raps tekitab huumusbilansis miinust ja ainuke võimalus on kasvatada vahekultuurina kas valget mesikat või hernest. Minu põldude huumusbilanss on igal juhul positiivne. Hernes on nii eel-, vahe- kui põhikultuur, oleneb otstarbest,“ tutvustas Vainola lühidalt põhjust, miks ta hernekasvatusega tegeleb.

Saak sõltub otseselt põllu välimusest. „Põld peab koristuseks olema sile  - see on hernekasvatuses kõige aluseks. Alati üritan  enne külvi teha sügiskünni. See on ennast õigustanud, sest meil on kivine pinnas. Peale kündi saan kive koristada ja põllu võimalikult tasaseks ajada. Külviks on oluline kvaliteetne seeme,“ rääkis Vainula, kes kasutab loomulikult endakasvatatud seemet. „Eelmisel aastal idanevus 100%, puhtust 99% - nii oli minu seemnepakkide siltidel vähemasti kirjas,“ naljatles mees ja seda ta võib ka endale lubada, sest firma toodetud seemned on ka kõik juba ära müüdud.

Vahetult enne külvi annab Vainula põllule NPK väetisi, 200 kg/ha. „Külvata tuleb võimalikult vara, aprilli keskelt aprilli lõpuni, kui jääd hiljaks, siis saagid vähenevad. Peale külvi rullin silerulliga põllu üle,“ ütles ta.

Hernes ei vaja palju väetist aga et saada suuri saake, tuleb ikka natuke anda. „Kasutan Yara väetisi, NPK 200 kg/ha. Seda on vaja eelmise aasta põhu lagundamiseks ja mullaelustiku elavdamiseks. Kaalium on muidugi ka oluline, lisan KCl 150 kg/ha. See kogus katab ära järgmise 3 aasta põllu vajaduse. Kasutan ka leheväetisi täiendväetamiseks,“ rääkis Vainula.

Umbrohtude vastu võitlemiseks on Vainula kasutanud Fenix’it ja see toimivat hästi. „Haigustõrjet olen teinud Prosaro’ga. See aitab ka herne seisukindlusele kaasa. Katsetasin 2015. aastal aga siis see asi ei toiminud, ebaõnnestusin. Aastal 2016 olin siis targem, tegin tõrje umbes nädal enne õitsemise algust ja tõesti jäi taimede kasv madalamaks ja taimik seisis paremini,“ lisas ta ja ütles, et karjuritõrjeks on ta kasutanud preparaati Decis Mega.

Koristus – aluseks sile põld. Koristada saab isegi oktoobris ja soovitav on kombaini ostes eelistada väiksema heedriga mudelit. „Aeg peab olema õige. Kui mul on vaja valida, kas koristada mõnd muud teravilja või hernest, siis esimene valik on hernes. Selle kvaliteet langeb iga kaotatud päevaga, viljaga aga kannatab. Herne kuivatamisel on selline reegel, et kuivatan 40 kraadise temperatuuriga. Peale koristushooaega kontrollin niiskusesisaldust ja kui vaja, siis kuivatan veel. Kiirel ajal võib hernes ka rahumeeli kuhjas oma aega oodata, kuhi kuumaks ei lähe ja midagi hullu ei juhtu,“ jagas oma praktilisi kogemusi Vainula.

Hernes vers raps  - tasuvus sõltub asukohast, ettevõtte võimalustest ja tahtmisest 

Hernes vers. suviraps
Hernes vers. suviraps

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised