Thomas Bradshaw: Mullaviljakus on kõige nurgakiviks

Thomas Bradshaw: Mullaviljakus on kõige nurgakivik
Thomas Bradshaw: Mullaviljakus on kõige nurgakiviks

Inglismaal tuntud suurte saakide meister, teraviljakasvataja Thomas Bradshaw jagas omi kogemusi Eesti põllumeestele 31. jaanuaril toimunud seminaril, mille korraldasid taimekaitsevahendeid ning muid põllumajandussisendeid müüv BASF Agro ja väetisemüüja YARA.

Thomas Bradshaw on juurtega põllumees, kel on põllumajandusettevõtte haldamise teemal omandatud põllumajanduskraad. „Meie puhul on tegu perefirmaga, kui mu isa oli 21-aastane, sai ta oma isalt firma üle võtta. Sama seis oli ka minuga. Aastal 2004 alustasin mina firma W Bradshaw & Son juhtimisega, müüsin piimakarja maha ja keskendusin teraviljakasvatusele,“ tutvustas Bradshaw firmat.

Kui 2001. aastal oli nende Fletchers’i farmis veel 130 piimalehma, lepingulistes farmides 110 piimalehma ja 32 hektarit põllumaad, 40 hektarit maast maisi all ning 69 hektaril rohumaad, siis nüüdseks on pilt palju muutunud. „Meil on 2016. aastaks 1275 hektarit põllumaad, s.h lepingulised partnerid. Rohumaid on veidi vähem - 61 hektarit. Meil on ratsaspordikeskus 70 talliga, 3 ratsutamise koplit ja õppinud inimesed seal tööd tegemas. Lisaks oleme ka seirefarm, kus on palju tehtud erinevaid põllumajanduskatseid. Uus teema on meile alternatiivenergia, meil on 50 kw päikesepaneele,“ rääkis hetkeolukorrast Bradshaw.

Põllumehe sõnul on tõusnud nii püsi- kui muutuvkulud
Põllumehe sõnul on tõusnud nii püsi- kui muutuvkulud

Kogemusi tuli minna mujale hankima. Thomas Bradshaw liitus 2011. aastal projektiga Nuffield. Selle raames sai ta 11 nädalat reisida ja omandada parimaid teadmisi teraviljakasvatusest. „Külastasin Uus-Meremaa, Saksamaa, Austraalia, USA ja Argentiina farmereid. Õppisin nii tava- kui maheviljelust GMO-kultuurideni välja. Sealt saadu andis märkimisväärse teadmistepagasi oma farmis töö tegemiseks,“ rääkis Bradshaw.

Mis on siis väljakutsed, mis seisavad ees?

Esmalt tõiBradshaw välja selle, et nisu saagid on pikka aega olnud samal tasemel. „On saavutatud hea tulemus ja sinna tasemele jäädud. Inglismaa sordilehtedel nähtavad katsetulemused näitavad kasvu aga põllusaagid on seisakus. Seega on jätkusuutlik intensiivistamine nende peamine eesmärk. See tähendab suuremat tulemust väiksema sisendiga ja keskkonda säästes. Ka tehnikapark vajab muutmist - kui ajas tagasi vaadata, siis oli tehnika vana ja raske ja kindlasti mitte jätkusuutlik.

Aastaid tagasi me ei mõelnud masinate raskusele aga nüüd järjest enam ma mõtlen, et me kahjustame nii pinnast. Liiga rasked masinad, mis on pinnase liigtihendanud on põhjuseks ka liigvee tekkimisel ja kogunemisel põldudele,“ ütles Bradshaw. „Teiseks väljakutseks on meil ka see, et umbrohtustumise tõrje kulud on liiga suured, 150 naela keskmiselt hektari kohta. Siin soovitan üle vaadata külvikorrad. Ka mullaerosioon on meil probleemiks, selle vältimiseks üritame mulla pindmist kihti minimaalselt harida.“ Põllumehe sõnul on tõusnud nii püsi- kui muutuvkulud. „2,5 korda on meil rohkem kapitali vaja kui 2003. aastal sama pinna harimisel. Nii püsi- kui muutuvkulud on kasvanud. 2003. aastal oli nisu seemne kulu meil näiteks 67,4 eurot hektarile, 2014. aastal oli see kulu 110,5. Sama on väetistega, 2003. aastal oli nisu väetamise kuluks 72,1 eurot hektar ja 2014. oli see 235,8 eurot hektar. Taimekaitsevahendite kulu on ka tõusnud, sest pritsimiskordi on enam, 6-8 korda aastas pritsime tavaliselt.“

Lisaks mõjutab Inglismaa põllumeest ka poliitika ja erinevad mõjugrupid. „Meil on tooteid, mis mujal Euroopas on kasutamiseks lubatud aga meil mitte. Kasutame ka glüfosaati, kui see oleks keelatud, oleks meie maaharimisviisid hoopis teised. Ka Brexit mõjutab meid,“ lisas mees.

Meie põllumehed Inglismaal kogemusi omandamas
Meie põllumehed Inglismaal kogemusi omandamas

HEA TEADA

Ka meie põllumehed on saanud Inglismaa parimaid põlde näha. Eelmise aasta Viljelusvõistluse võitjad Margus Lepp, Urmas Uustalu, Tanel Tõrvand, Aivar Treiberg ja Alar Mutli käisid 13.-14. juulil 2016 Inglismaal sealsete parimate viljelusvõistluse YEN (Yield Enhancement Network) osalejate põldudel kogemusi vahetamas.

Sealset võistlust veavad taimefüsioloogia spetsialistid konsultatsioonikeskusest ADAS professor Roger Sylvester-Bradley juhtimisel. Põhirõhk pannakse uuringutele, et mis faktorid saagikust kõige enam limiteerivad (päikesepaiste, vesi, mullastik) ning et kui suur on iga võistluspõllu teoreetiline võimalik saak. 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised