Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 27. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mikk Tagel: Põlevkivi lendtuha näol on tegemist efektiivse meliorandiga

Mikk Tagel: Põlevkivi lendtuha näol on tegemist efektiivse meliorandiga
Foto: erakogu
Scandagra Eesti ASi tootejuht Mikk Tagel on veendunud, et põlevkivi lendtuha näol on tegemist efektiivse meliorandiga. Tema sõnul saab viimaste analüüside alusel öelda, et antud materjali Ca sisaldus on 40% ning neutraliseerimisvõime on 99-100%, mis näitab, et kogu põllule laotatud kogus hakkab koheselt mullahappesust neutraliseerima.

Scandagra Eesti ASalustas lupjamisteenuse pakkumist põllumeestele 2016 aasta kevadel. Oleme veendunud, et olemasolev lubimaterjalide hulk kodumaisel turul võimaldab igal põllumehel leida endal sobiv materjal ning defitsiiti lubimaterjalide osas kodumaisel turul ei ole. Hea on tõdeda, et kodumaiste põldude lupjamisvajaduse saab soovi korral katta loodussõbralike põllulupjadega. Nendeks on erinevad tolmtuhad nagu põlevkivi lendtuhk, puutuhk ja sõelmelaadsed meliorandid nagu näiteks lubja- ja dolokivijahu.

Valli Loide: Muldade lupjamisvajadus kasvab

Jaak Läänemets: Lupjamise teema on väga aktuaalne

Otsus, miks valisime mitmete toodete hulgast just tolmja põlevkivi lendtuha, oli tegelikult lihtne. Pikemaajaline erinevate toodete analüüs näitas väga selgelt, et põlevkivi lendtuha näol on tegemist efektiivse (agronoomiline toime ning tasuvus) meliorandiga. Viimaste analüüside alusel võib öelda, et antud materjali Ca sisaldus on 40% ning neutraliseerimisvõime on 99-100%, mis näitab, et kogu põllule laotatud kogus hakkab koheselt mullahappesust neutraliseerima. Klinkritolmul, kui selle laotamine oli lubatud, on Ca keskmine sisaldus olnud keskmiselt 30% ning neutraliseerimisvõime olnud keskmiselt 73%.

Lihtne arvutus näitab, et põlevkivi lendtuha puhul saame sama kulunormi kasutades mulda viia tunduvalt suurema Ca koguse, ning lisaks on see ka kiiretoimelisem ning efektiivsem:

Enefixi põlevkivi lendtuhk vers klinkritolm
Foto: Mikk Tagel

Enefit suudaks toota üle poole miljoni tonni loodussõbralikku agrolupja

Lauri LaanemäeEesti Energia kütuste portfellihaldur

Põlevkivi lendtuhk sisaldab ka teisi taimedele vajalikke toiteelemente – P, K, S, Mg, sellest viimase sisaldus on näiteks kõrgem kui klinkritolmus.

Põllumehe seisukohast  olulise elemendi  kaaliumi sisaldus erinevates põlevkivi lendtuhkades, on natukene madalam kui klinkritolmus, kuid meliorandi esmane eesmärk on siiski põllumulla happesuse neutraliseerimine.

Toitelementide sisaldus põlevkivi lendtuhkades
Foto: Mikk Tagel

Lisaks on viimasel ajal olnud just piimakarjakasvatuse poole pealt juttu seleeni tähtsusest – põlevkivi lendtuha keemilises koostises on olemas ka seleen. Kas ja kuidas mõjutab meliorandis olev seleen positiivselt rohumaade lupjamisel rohusilode kvaliteedi, ning kas selle positiivne mõju jõuab läbi rohusilo söötmise hiljem ka loomadeni, tahab veel täiendavalt uurimist.

Ka sõelmelaadsete põllulupjade-meliorantide neutraliseerimisvõime (90-92%) on laboriandmetel kõrgem kui klinkritolmul, kuid sõelmete puuduseks võib lugeda nende aeglast lahustuvust mullas (laboritingimustes jahvatatakse proov enne peenefraktsiooniliseks „jahuks“ ning edasi määratakse neutraliseerimisvõime), mistõttu tegelik kiiretoimeline neutraliseerimisvõime võib jääda vahemikku 20-30%.Kuna pikalt on olnud üleval küsimus ja arusaam, et suuremafraktsioonilised sõelmelaadsed meliorandid toimivad pika perioodi vältel ning kiiretoimelised meliorandid toimivad küll kiiresti, kuid väga lühikest aega, siis peale teaduslike uuringute tulemuste lugemist selgub:

• Osakeste suurus peaks olema <0,2 mm, et see hakkaks mullahappesust tõhusalt vähendama;• Põlevkivi lendtuha pikaajaliste katsete põhjal on kindlaks määratud, et (5)-10 aastat on see periood, peale mida hakkab lupjamise mõju saagikusele usutavalt vähenema;• Põlevkivi lendtuha pikaajaliste katsete põhjal on kindlaks määratud, et 26 aastat on see periood, peale mida lupjamise mõju saagikusele puudus täielikult.Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti muldade happelisuse neutraliseerimiseks ja parendamiseks on täna põllumehele saadaval piisavas koguses kodumaiseid loodussõbralikke ja efektiivse toimega lubimaterjale.Mikk TagelScandagra Eesti ASi tootejuht

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960