Sertifitseeritud mets tõstab Eesti puidu- ja metsatööstussektori ekspordipotentsiaali

Sertifitseeritud mets tõstab Eesti puidu- ja metsa
Sertifitseeritud mets tõstab Eesti puidu- ja metsatööstussektori...

Metsa sertifitseerimine tagab Eesti metsade säästliku majandamise ning suurendab puidu ja sellest valmistatud toodete müügivõimalusi erinevatel turgudel.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Marek Kase sõnul on Eestil tänaseks juba üle 10 aasta metsade sertifitseerimise kogemust, kuid kogu metsade sertifitseerimise potensiaali pole senini ära kasutatud. “Järjest enam on viimastel aastatel hakatud sertifikaadi tähtsusest ja võimalustest rohkem aru saama, mistõttu võib loota, et serditud metsa osakaal lähiaastatel suureneb,” lausus Kase nentides, et Eesti metsaomanikule ei ole sertifitseerimine kuigi keeruline ega ka väga koormav, sest tänane metsandust puudutav seadusandlus katab väga suures mahus ka rahvusvaheliste standardite nõuded.

Metsa sertifitseerimise peamiseks eesmärgiks on tagada rahvusvaheline sõltumatu kinnitus, et metsad on majandatud keskkonnasäästlikult ja jätkusuutlikult. Vähem räägitakse aga sellest, et metsa sertifitseerimine ei ole vaid rahvusvaheliselt arusaadav tõestus heaperemehelikust ja jätkusuutlikust metsamajandamisest, vaid pakub metsaomanikele lisa turustamisvõimalust.

“Täna on juba näha, et teatud sektoris ja turul eksisteerib selge nõudlus ainult sertifitseeritud toorme järele. See tähendab seda, et metsaomanikud, kes käituvad oma ressurssidega heaperemehelikult ja säästvalt, kuid kellel puudub metsamajandamise sertifikaat, võivad jääda puiduturul kõrvaltvaatajaks ja nende müügivõimalused ei pruugi olla stabiilsed,” selgitab EMPL juhatuse esimees lisades, et just sertifitseeritud mets võib olla üheks võimaluseks, kuidas valdkonna ekspordivõimalusi laiendada. “Äärmiselt oluline on, et me mõistaksime, et sertifitseerimine näitab ühelt poolt suhtumist metsa, kuid samas suurendab kogu sektori metsa müügivõimalusi ning lubab küsida konkurentsivõimelist hinda,” lisas Kase, mistõttu soovitab ta sertifikaadi omandamist kaaluda kõigil, kel on plaan oma metsast tulu saada.

Eesti turul kasutatakse kahte sertifitseerimissüsteemi: PEFC ja FSC. Mõlema puhul on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud säästliku metsamajandamise hindamissüsteemiga. EMPL juhatuse esimehe sõnul on raske välja tuua kumma sertifikaadi peaks metsaomanik taotlema.

EMPL juhatuse esimehe sõnul pole metsaomanikud sertifitseerimise vastu seni suurt huvi tundnud, kuna kardetakse bürokraatiat ning asjaajamise jäikust. “Tegelikkuses on kogu protsess palju lihtsam kui seni avalikkuses kirjeldatud, sest sertifikaati ei pea taotlema üksi,” lausus Kase. Näiteks pakutakse erinevate ettevõtete ja ühistute poolt väikemetsaomanikele võimalust oma metsi grupiti sertifitseerida, hoides seeläbi kokku nii aja- kui rahakulult. Grupisertifikaadi taotlemise tingimuseks võib olla puidu müümine eelistatult grupisertifikaati omava organisatsiooni kaudu.

Kuna kogu sertifitseerimisprotsess toimib vabatahtlikkuse alusel, peab initsiatiiv tulema metsaomanikult. See tähendab, et sertifikaadi omandamiseks peab metsaomanik informeerima oma metsade või tarneahela sertifitseerimissoovist akrediteeringut omavate sertifitseerimis- ja audiitorfirmat. Eestis on neid omajagu - nii eraettevõtteid kui organisatsioone. Seejärel külastab audiitorfirma metsaomanikku, mille raames jälgitakse põhjalikult kirjeid ja juhendeid, mis puudutavad metsa korrektset ja seadusjärgset käitlemist. Samuti soovivad audiitorid veenduda ka ettevõtte-poolses soovis neid reegleid järgida ja täita. Kui kõik vastab nõuetele, jääb metsaomanikul üle metsa- või tarneahelasertifikaadi rakendamine ning nende printsiipidest ja kriteeriumitest kinnipidamise korraldamine. Juhul, kui metsaomanik kriteeriumitest kinni ei pea ning audiitori-poolseid nõudeid eirab, arvatakse ta sertifikaadiomanike ringist välja.

Kase sõnul on kogu sertifitseerimisega seonduv kulu seotud eeskätt iga-aastase audiitorfirma auditi teenusega, mis sõltub ettevõtte metsamaade suurusest või puidukäibe mahust. “Kulu väikemetsaomanikule sõltub sellest, kuidas on sertifikaadi haldaja oma liikmetega kokku leppinud, kuid igal juhul on see soodsam kui üksinda sertifikaati taotledes,” lisas Kase rõhutades, et väikemetsaomanikul tasub kaaluda just grupisertifikaadiga liitumist.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

Uudised