Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 2. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maailmas saame üle 95% toidust tänu mullal kasvavale taimele. Mullas on süsinikuvaru suurem kui maapealses biomassis ja atmosfääris kokku – nii on muld tänu „kuumenevale“ kliimapoliitikale varasemaga võrreldes rohkem tähelepanu keskmes. Samas on see justkui osav peitusemäng, et muld on nähtav ja tunnustatud mitte selle pärast, et tal endal on väärtus iseenesest, vaid teda tähtsustakse ikka läbi millegi teise – on see siis näiteks kliimapoliitika kokkulepped või veeseadus ja nitraadidirektiiv. 

Põllumehe jaoks on muld enamasti asendamatu ressurss, mille hea tundmine on tulusa ja keskkonnasõbraliku tootmise aluseks. Silmale on muld nähtamatu – enamasti kaetud taimedega ja kui põld on üles haritud siis näeme ka ainult tema pealispinda. Mulla tubliduse ja kasutussobivuse  iseloomustamiseks pole olemas ühte ja ainuõiget näitajat. See teeb tema tundmise ja kasutuse teadliku planeerimise keerukaks. Olemas on mõned mulla tootlikkust või kasutussobivust iseloomustavad komplekssed näitajad nagu näiteks boniteet, mida väljendatakse 100-punktlisel skaalal. Teadmiseks, et Eesti keskmine põllumaa boniteet on umbes 40 hindepunkti. Samas ei väljenda ka see, et kui hästi see muld konkreetsele kultuurtaime liigile sobib ega kanna otseselt vastust mulla väetistarbe kohta.

„Mullakeelt“ peab mõistma.

Jätkusuutlikkus on aluseks.

Leedemuld on tugevasti happeline toitainevaesel liival tekkinud männimetsa muld. Viljakust kandev huumushorisont leedemullal puudub või on väga õhuke. Pinnalt sügavuse suunas vaadates järgneb metsakõdu kihile tuhkhalli värvitooniga väljauhtehorisont, mille all paikneb veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja rauaühendite muundumisest värvunund kiht - kõik see teeb leedemullast ühe Eesti ilusaima mulla. Tema värvide vahelduse ilu ei kajastu viljakuses. Leedemuld on üks meie väikseima viljakusega ja väga piiratud kasutussobivusega muld. Liivase koostise tõttu on ta põuakartlik ja kaitseb põhjavett vähe. Leedemullal kasvavad samas tootlikud männikud, mis on muuhulgas ka hinnatud marja- ja seenemetsadena, samuti on see muld kõige levinum kalmistumuld, kuna on hõlpsasti kaevatav. Leedemullad moodustavad u 6% kogu Eesti muldkattest ja üle 14% metsamuldadest, kuid enim leidub neid Kagu-Eestis.

Eesti Mullateaduse Seltsi eestvõttel läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.