ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisektori vajadustega

ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisekto
ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisektori vajadustega

Eesti turismiettevõtjad saatsid jaanuari kuu viimastel päevadel riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile pöördumise, kus nad avaldasid oma rahulolematust kehtiva metsapoliitka suhtes.

Pöördumises seisis, et Eesti metsapoliitika ja metsade majandamise praktika ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. "Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26 protsenti, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd. Selline vastuolu on negatiivse mõjuga Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele," märgiti pöördumises ning rõhuti sellele, et turismisektor on Eesti majandusele oluline, kusjuures SKP on samas suurusjärgus, mis metsatööstusel.

Turismiettevõtjatel oli kolm soovi: hoida kaitsealade metsad looduslikud ja teenida seeläbi pikaajalist majanduslikku tulu turismist; arvestada metsanduspoliitika kujundamisel turismisektori huvidega ja viia vastavad muudatused sisse seadusandlusesse; kaasata turismisektori esindajad Eesti metsanduspoliitikat kujundavatasse institutsioonidesse.

Riik on andnud ja annab oma panuse. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et metsapoliitika kujundamisel ja elluviimisel kaalutakse kõikide metsast saadavate hüvede arendamisvajadusi. „Loodusturismile oleme pühendanud osa nii metsanduse kui looduskaitse arengukavadest. Turismivaldkonda suunav Eesti riiklik turismiarengukava 2014 – 2020 pühendab samuti loodusturismile olulise osa. Loodusturismi üheks oluliseks eelduseks on looduses liikumise õigus. Eestis on erinevalt enamikest maailma riikidest ja sarnaselt Skandinaavia riikidega kehtestatud igaüheõigus,“ selgitas Lamp. „Lisaks on riik loonud inimeste looduses viibimiseks tugistruktuuri, mille moodustavad infoviidad, -punktid, -tahvlid ja -keskused, loodusrajad ning muud rajatised: laudteed ja vaatetornid. Riiklikku külastusrajatiste võrgustikku täiendavad erinevate organisatsioonide (MTÜ-d, omavalitsused jt) ehitatud õpperajad nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool.“

Lampi sõnul suunas riik eelmise EL finantsperioodi jooksul looduskülastuse korraldusse üle 3 miljoni euro ja sellel perioodil on selleks planeeritud 3,5 miljonit eurot. „RMK täiendav panus külastuskorraldusse näiteks aastal 2016 oli 4,6 miljonit eurot. Riigimetsa on rajatud näiteks matkaradu 2000 kilomeetri jagu, lõkkekohti 309, telkimisalasid ligi 60 ning matkaonne- ja maju ligi 50. Samuti on rajatud neli maastikusõidu haru ja planeerimisel on kolmas pikem matkatee,“ täiendas ta. 

Erinevad eesmärgid, erinevad nõuded. Suur osa Eesti loodusturismi taristust asub kaitstavatel aladel, mis on loodud konkreetsete looduskaitse eesmärkide saavutamiseks. Väärtuste kaitse toimub läbi erineva kaitsekorraga tsoonide – reservaadid, sihtkaitsevööndid, piiranguvööndid, hoiualad, mille moodustamise eesmärgid on erinevad ja kus on lubatud ka erinevad tegevused. „Siinkohal tuleb vahet teha ka sellel, kas alal kaitstakse seisundit või protsessi. Kui esimene eeldab võimalikult vähest sekkumist ja looduslike protsesside tagamist nagu vanas loodusmetsas või rabas, siis teine eeldab aktiivset sekkumist ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks, milleks võivad olla nii looduskaitse-eesmärkidel tehtavad raied kui ka näiteks alvarite karjatamine ja luhtade niitmine. Seetõttu ei saa olla ootust, et looduskaitsealadel kunagi mingeid tegevusi ei toimu. Meie kaitstavate alade maismaaterritooriumist ca 50% on kaitstud läbi range kaitserežiimi ehk reservaatide ja sihtkaitsevöönditena. Ülejäänu jaguneb piiranguvööndite ja hoiualade vahel, kus metsade osalist majandamist on metsaomanikule võimalik lubada sõltuvalt konkreetse koha kaitse-eesmärgist ja väärtustest,“ ütles Lamp.

Külastuskoormust reguleeritakse kaitsealadel kaitse-eeskirjade ning kaitsekorralduskavadega, tuginedes vastavatele uuringutele ning seirele. Kaitsekorralduskavadega planeeritakse ka külastuskorralduse infrastruktuuri paiknemine.

Koostöö on oluline. „Kui loodusturismi ettevõtetel on lisaks senisele täiendavaid ideid, kuidas valdkonda arendada, siis on ministeerium kahtlemata valmis neid ka edaspidi kaasama. Järgmisel aastal alustame järgmise perioodi metsanduse arengukava koostamisega ning ootame ka loodusturismi sektorit laua taha. Ka kaitsealade kaitse-eeskirjade menetlus on avalik ning ka seal on võimalik loodusturismi ettevõtetel kaasamise käigus osaleda. Lisaks toimub lähiajal keskkonnaministeeriumi partnerpäev, kuhu on teiste koostööpartnerite kõrval oodatud oma vaateid selgitama ka loodusturismi ettevõtjad,“ on asekantsler koostööst huvitatud.

Turist otsib puutumatut loodust. SA Põhja-Eesti Turism juhatuse liige Karmen Paju on seisukohal, et  laiaulatuslikud raietööd, -langid ja teeäärsed puuvirnad ei sobi kokku kuvandiga looduskaitsealast. „Turismisektori huvi langeb looduskaitsealadel kokku looduskaitse eesmärgiga ehk lihtsustatult võib tõdeda, et mida vähem raiuda seda parem. Looduskaitsealade eesmärk on looduslike protsesside tagamine. Vaieldamatult on looduslik loodus ka hindamatu turismiväärtus, kuna seda on Eesti peamistes sihtturumaades napilt. Hooldusraiete eesmärk on metsakasvatuslik, sellega kujundatakse puistu koosseis, reguleeritakse liigilist koostist ning parandatakse puistu kasvutingimusi. Hooldusraie loob eelduse metsa tootlikkusele ja kvaliteedi parandamisele,“ ütles Paju. „Külastajatele pakuvad huvi ja loovad külastuselamust nii puhkemetsad kui ka looduslikud metsad. Tõenäoliselt on looduslikus metsas asuv õpperada ka külastajatele autentsem ja huvitavam, kui „korras“ metsas asuv rada. Kahtlemata on mõlemad, nii puhkemetsad kui looduslikud metsad turistidele väärtuslikud.“

Raietegevuse mõju hinnates tugineb Paju Eesti bioloogi Rein Kuresoo asjakohasele tagasisidele. „Tema sõnul on mitmete metsas pesitsevate linnuliikide leidmine muutunud üha suuremaks väljakutseks. Paljud suured metsaalad koosnevad praegu ainult noortest puistutest, kuhu suur-kirjurähngi veel pesa teha ei saa, rähniliikidel, kelle toidulaud eeldab surnud või kõdunevat puitu, pole sellisesse metsa üldse asja. See jätab koduta ka suure hulga suluspesitsejaid, rääkimata kakkudest, kes vajavad suuri õõnsusi. Ka lindude toitumisvõimalused on sellistes metsades ühekülgsemad. Üha vähem on öösorri, laanepüüd, metsist, kanakulli, must-toonekurge, kui nimetada vaid mõnda. Kassikakk on muutunud nii haruldaseks, et tema nägemisega me praktiliselt enam ei arvestagi. Kindlasti pole siinkohal tegemist pelgalt bioloogi subjektiivse muljega, vaid sama keelt räägivad ka Eesti Ornitoloogiaühingu pikaajalised seireandmed,“ täpsustas ta.

Kaitsealal üldjuhul ei raiuta. MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul kaitsealadel rahvusvaheliste põhimõtete järgi üldjuhul ei raiuta. „Samuti muudavad suuremad raietööd rahvusparkides loodusmetsad majandusmetsaks. Viimastes on aga nagunii raietegevus viimastel aastatel juba oluliselt intensiivistunud. Kindlasti peaks rahvusparkides ja NATURA 2000 võrgustiku aladel olema aga keelatud lageraie,“ ütles Mengel ja lisas, et kui me vaatame seda teemat Eesti kui turismimaa vaatenurgast, siis me kasutame Euroopa loodusturismiturul Eesti reiside müümiseks peamiselt kolme argumenti: mitmekesine rannik koos 2200 saarega, sood(rabad) ja looduslikud puutumatud taigalaadsed metsad. „Ja seda, et väikeriik Eestis asuvad need kõik üksteisele väga lähedal - suur looduslik mitmekesisus väikesel territooriumil. Loomulikult käivad nimetatud maastikutüüpide juurde ka sinna kuuluvad liigid (loomad, linnud, taimed jne). Eesti kuvandiks turismis on ka seened, metsamarjad ja muud looduslikud toorained, mis pärinevad metsast. Kui nüüd rahvuspargid muutuvad majandusmetsadeks, siis üks kolmest olulisest argumendist kaob. Sellest ei piisa, et matkaraja ümber on jäetud tükike vana metsa ja ümberringi käib tavaline metsamajandus. Riigi atraktiivsuse säilitamiseks on vaja ka suuremaid looduslikku metsamassiivi nagu näiteks Soomaa ja Lahemaa rahvuspargid.“

Korras mets on väga mitmeti mõistetav termin. Mitmed riigid peavad täna looduslikku metsa tekitama kunstlikult. „Hea näide on siinkohal paljude maailma suurlinnade parkide uutmoodi ilme, kus esineb palju lamapuitu, muru enam ei niideta, lastakse võsal kasvada jne. Eestis on täna see looduslik mets veel olemas ja taotletav eesmärk on, et aastate pärast ei peaks Eesti riik hakkama kunstlikult seda tekitama. Loomulikult on Eestisse tulevate turistide soovid erinevad,“ tõi Mengel näiteid.

Tähtis argument Eesti looduslike metsade kasuks on ka see, et hooldatud metsasid koos õpperadadega on Lääne- ja Kesk-Euroopas tunduvalt rohkem kui Eestis. „Seega loodusturistid, kes Eestisse sõidavad, soovivad näha just vanu puutumatuid metsi ja neis elavaid liike. Õpperajad võivad olla ka puutumatus metsas ja just sellised loodusturistidele kõige huvipakkuvamad ongi. Näiteks Lahemaa Rahvuspargi Oandu metsarada, mis ilmselt ei ole metsamehe jaoks nn korras mets, vaid paljude surnud puude ja lamapuiduga kohati läbimatu rägastik. Aga selline pakub elupaiku vanade metsade liikedele ja just see panebki loodusturistil silma särama,“ ütles Mengel. 

Kahju raskesti hinnatav. Kui puidutööstuses on võimalik igale puule määrata konkreetne rahaline hind, siis turismis tavaliselt ei ole numbrid kahjuks nii lihtsalt määratavad. Mengeli sõnul ei saa öelda, et see konkreetne puu või metsatükk raiuti maha ja nüüd selle tõttu jäi sellel majutajal või toitlustajal tulu teenimata. „Saame öelda, et raietegevus rahvuspargis/looduspargis vähendab loodusturisti jaoks selle atraktiivsust ja konkurentsivõimet, mille tulemusel jäävad turistid tulemata ja teenusepakkujatel tulu teenimata. See mõju on tavaliselt pikaajaline. Loodusturismi ettevõtjate avaldusel, mida toetas ka MTÜ Eesti Maaturism, on ka ennetav iseloom, mis on keskkonnaasjades tavaline praktika. Kui üks saja aasta vanune metsatükk maha raiutakse, siis on see kogu oma ökosüsteemi ja väärtustega kadunud ja uuesti saame sama koha samade väärtuste üle arutama hakata alles 100 aasta pärast, kui siiski.“

Ettevõtjate sooviks on, et teostataks põhjalik uuring metsade majandamise kohta, kuhu kaasataks kõik metsaga seotud osapooled sh teadlased ja loodusturismiettevõtjad ja seejärel koostataks pikaajaline metsamajanduse riiklik arengukava, mis analüüsi tulemusi ja kõigi osapoolte soove arvestab. Vastavalt arengukavale tuleks siis muuta seotud seadusandlust, teha muudatused kaitse-eeskirjades jne.

„Nagu käimasolev debatt hästi näitab, on metsandust reguleerivad reeglid niivõrd komplekssed ja keerulised, et tekitavad vaidlusi ning eriarvamusi isegi tippasjatundjate vahel. Meie peamiseks sooviks on, et kaitsealadel raiutaks võimalikult vähe ja et loodusturismiettevõtjad saaks pikaajalist ja suurt mõju omavate otsuste tegemisel kaasa rääkida. Kuidagi ei sooviks, et looduslikud metsad ja maastikud ning jätkusuutlik metsamajandamine oleks tulevikus harv nähtus ja sellega tegeleksid vähemuses olevad emotsionaalsed „metsafanaatikud“ või et Eesti tutvustamine loodusturismimaana muutuks katteta lubaduseks,“ sõnas Mengel.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised