Reoveesettest saab väärtuslik tooraine

Reoveesettest saab väärtuslik tooraine
Reoveesettest saab väärtuslik tooraine

Helsingis toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni istungil kinnitati uued juhised reoveesettest tingitud keskkonnaprobleemide vältimiseks ja leevendamiseks. Läänemere riigid leidsid üksmeelselt, et reoveesetet tuleks edaspidi jäätme asemel vaadelda väärtusliku toorainena.

Reoveesete tekib reovee puhastuse tulemusena ja see sisaldab suures koguses fosforit ent sageli ka ohtlikke aineid. Maismaalt merre jõudev fosfor on aga üheks peamiseks põhjuseks Läänemere eutrofeerumisel.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helcom) võttis vastu kaks uut soovitust mere kaitse paremaks korraldamiseks, sh juhised reoveesette ohutuks kasutamiseks Läänemere piirkonnas ning merega seotud ohustatud liikide ja elupaikade kaitse tagamiseks.

Eesti ning kõikide teiste Läänemere riikide jaoks on reoveesette ohutu kasutamine kriitiline teema. Eesti asub tervikuna Läänemere valgalal, mis tähendab, et kõikide meie tegevuste tagajärjed mõjutavad otseselt või kaudselt ka Läänemere seisundit. Kuigi reoveepuhastites eraldatakse reoveest keskkonnale ohtlikud saasteained ja loodusesse jõudev heitvesi on keskkonnale ohutu, ei taga see veel reostusest tingitud ohtude kadumist. Reoveest eralduv fosfor ja tihti ka muud keskkonnale ohtlikud ained kuhjuvad reoveesettesse.

„Reoveesete on küll kõrge saasteainete sisaldusega muda, kuid sellesse ei pea teps mitte suhtuma kui vaenlasesse. Selle oskuslikul töötlemisel saab toota energiat või kasutada seda haljastuses või põllumajanduses,“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Taaskasutamiseks on vajalik toorainet esmalt töödelda – eraldama sellest väärtuslikud ained, energia või muutma selle koostist.

Eestis reguleerivad reoveesette käitlust mitmed õigusaktid, millega on kindlaks määratud nõuded reoveesette töötlemisele, samuti ka töödeldud sette taaskasutamiseks põllumajanduses ja haljastuses. Töödeldud ja stabiliseeritud sette kasutamisel on põllumajanduses seatud piirangud nii kasutuskohtade kui ka kvaliteedi osas. Keelatud on kasutada setet põldudel, kus kasvatatakse köögivilja, marju, ravim- ja maitsetaimi jms. Samuti on keelatud maal, kuhu on setet laotatud, aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks.

Reoveesette kasutamisel kehtib jäätmeseadusest tulenev nõue, mis kohustab sette kasutajat oma tegevust Keskkonnaametis registreerima.

Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel õigusakt, mille eesmärgiks on kehtestada Eestis nõuded, millele vastavalt käideldud reoveesete ei ole jääde, vaid on toode. Need nõuded kehtestatakse jäätmekäitlejale ehk reoveesette käitlejale. Toote kasutaja, näiteks põllumees, ei pea enam sellise toote kasutamisel taotlema jäätmete registreerimistõendit ja esitama jäätmearuannet. Sette kasutamine jäätmetena nõuab seda. Sellest tulenevalt läheb reoveesette kasutamine lihtsamaks. Õigusaktiga kehtestatakse tootele ka ohutus- ja kvaliteedinäitajad, mis omakorda tõendavad toote kvaliteeti ja annavad kasutajale teabe erinevate ainete sisaldusest.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised