Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 16. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neli soovitust, et põllumaa rendileping oleks selge

Neli soovitust, et põllumaa rendileping oleks selge
Foto: Postimees/Scanpix
Kevadeti kui külviaeg läheneb on minu poole pöördunud mitmed maaharijad, kes oma haritavast põllumaast vaatamata kehtivale rendilepingule ja korrektsele lepingutäitmisele siiski ilma on jäänud.

See on õnneks siiski suhteliselt harv juhus, ent usun et pea igal suuremal põllumehel tuleb aeg-ajalt ette arusaamatusi maaomanikega, mis oleks juba alguses rendilepingut sõlmides võinud ära lahendada. Et sel kevadel ja ka järgmistel oleks arusaamatusi vähem, annan mõned näpunäited ja soovitused maa rendilepingu sõlmimiseks

1. Seadus soosib rentnikku – tunne oma õigusi!

Võlaõigusseadus näeb põllumajandusliku rendilepingu puhul ette mitmeid erisusi, millest rentniku kahjuks kõrvale kalduda ei tohi. Põllumaa rendileping on üheks põllumajandusliku rendilepingu liigiks.Olulisemad erisused seonduvad põllumajandusliku rendilepingu pikenemise ja lõpetamisega. Vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud tähtajalise rendilepingu lõpetamiseks peab üks pool teisele vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist teatama, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Vastasel juhul muutub leping tähtajatuks. Tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemine on aga võimalik vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis (näiteks e-maili teel) ning ülesütlemisest peab ette teatama vähemalt üks aasta. Selliselt üles öeldes saab lepingu lõppemise päevaks olla vaid 1. aprill või 1. oktoober.Eelnevad tähtajad on kehtivad ka maa omanikuvahetuse korral. Seadusest tulenevalt (rendilepingule kohalduvad üürilepingu sätted) on renditava maa uuel omanikul õigus leping kolme kuu jooksul üles öelda. See aga on vaid teatamise tähtaeg ning leping lõppeb alles aasta pärast ülesütlemisest teatamist 1. aprillil või 1. oktoobril. Sellise ülesütlemisõiguse saab välistada kandes sõlmitud rendilepingu kohta kinnistusraamatusse märke. Lepingu õigustühise ülesütlemise või vaatamata kehtivale rendilepingule maa kasutamise takistamise korral on võimalik nõuda omanikult tekkinud kahju hüvitamist.2. Kontrolli kinnistusraamatut

Kõikide lepingute puhul tasuks kontrollida teise poole tausta, et põllumaa rendilepingu puhul peaks kontrollima ka konkreetse kinnistu väljavõtet kinnistusraamatust. Sealt tuleneb selgelt, kas lepingu teine pool ikka on omanikuks ning ega pole tehtud sissekandeid varasemate rendilepingute kohta. Sellele lisaks tasuks rendileandjale nii küsida kui võtta ka lepingus kinnitus selle kohta, et tal on õigus maa rendile anda ning sellise lepingu sõlmimist ei takista ükski teine leping.3. Kõik maksud ja maksed kirja

Kindlasti tuleks kokku leppida rendi täpne suurus või selle arvutamise ja maksmise kord, sealhulgas kas ja millal rendi eest arve esitatakse (kui vaja), mis kuupäevaks või mitme päeva jooksul toimub tasumine jms. Kuid lisaks eelnevale seonduvad renditava põllumaaga mitmed muud maksed. Tavapäraselt soovib maaharija selle põllu ise deklareerida ning saada sellelt põllumajandustootmise ja tootmise arendamise riiklikke toetusi. See, kes toetusi taotleb, tuleks kirja panna. Kui lisaks tavapärastele toetustele soovite maa siduda mõne tootmiskohustusega toetusega või muu päris igapäevaselt ja kõikidele maadele mitte taotletava toetusega tuleks ka see kirja panna. Nii kindlustate endale õiguse nõuda tagasi maa äravõtmise korral tagasimakstavad toetused. Arusaamatuste vältimiseks tuleks fikseerida, kes tasub maamaksu ning füüsilisest isikust rentniku puhul ka rendilt makstava tulumaksuga seonduv.4. Lepi kokku ja pane kirja ka praktilised teemad

Lepingut sõlmides mõtle läbi, mis põllumaa kasutamisel segada võib, millest omanik kasutajat näiteks teavitama peaks ja mis õigusi seoses maaga kasutada soovid. Kindlasti tuleks piirata maaomaniku õigust rendilepingu täitmist segavate kokkulepete sõlmimiseks ning kohustada teda kasutajat teavitama enne põllumaad ületavate transporditööde (nt metsavedu) või muude tööde lubamist. Maaomanik ei tohiks sõlmida kolmandate isikutega kokkuleppeid, mis sõlmitud rendilepingu täitmist takistavad. Selline punkt tasuks maa kasutamise huvides ka sanktsioneerida. Muutunud jahireeglite taustal võib üheks maaettevõtja huviks olla ka jahimeeste tegevuse korraldamine ning ka selles osas on maaomaniku reguleerimisõiguse üleandmine rendilepinguga võimalik.Siim MaripuuAdvokaadibüroo TRINITI advokaat

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960