Hundid söönud, lambad terved. Kuidas huntidega kõrvuti elada?

Hundid söönud, lambad terved. Kuidas huntidega kõr
Hundid söönud, lambad terved. Kuidas huntidega kõrvuti elada?

Kunagi olid hundid kõige laiema levialaga imetajad maailmas, tänaseks on hunt punases raamatus ja vajab kaitset. Teemal kuidas huntidega kõrvuti elada, neid kaitsta ja nende eest omi loomi kaitsta, rääkis Scandagra Eesti talvekonverentsil hundiekspert Laura Kiiroja.

Elukutse valiku taga, hakata huntidega tegelema, ei ole mingit erilist lugu. "Ametivaliku taga pole tegelikult muud põhjust, kui suur huvi huntide suhtes. Läksin ülikooli semiootikat õppima seepärast, et mind huvitas. Zoosemiootika suuna valisin seetõttu, et see huvitas mind kõige rohkem ja suund tundus õige. Teadmine, et tahan oma teadustöö raames just hunte uurida oli selge, põhjust ma ei oska seletada, ning olin oma otsuses takistustele vaatamata väga järjekindel," selgitas Kiiroja elukutsevaliku tausta. "Pärast seda, kui esimeste huntidega kohtusin ja nendega reaalselt töötama hakkasin, sain tugeva kinnituse, et valik oli õige ja ma olin oma kire leidnud."

Kiiroja uurib just hunte, sest hundid on ühed kõige enam vääriti mõistetud loomad, mille tulemusena on neid peaaegu liigi väljasuremiseni kütitud. "Ometi on nad fantastilised loomad ning nende roll ökosüsteemi tugiliigina on looduses kriitilise tähtsusega. Loodus on aga meile kriitilise tähtsusega. Seetõttu leian, et on vaja tegeleda huntide uurimisega ning paremate meetodite leidmisega suurkiskjatega kõrvuti elamiseks," lisas ta.

Oma igapäevatöös tegeleb ta loomaaiahuntide inimestega sotsialiseerimisega. Küsimusele miks seda tehakse, mida annab huntide sotsialiseerimine teadlastele ja mis kasu sellest saab üldsus, vastas Kiiroja, et huntide sotsialiseerimise eesmärgiks ei ole kasu üldsusele või üldse kasu inimesele. "Eesmärgiks on huntide heaolu parandamine loomaaias. Huntidel on kaasasündinud äärmiselt tugev inimhirm. Looduses on see ellujäämiseks väga vajalik, aga loomaaias, kus loomad on pidevalt inimestest ümbritsetud, on see ülimalt stressirohke. Hundid ei harju kunagi loomaaiaeluga piisavalt ära, kui neid pole sotsialiseeritud. Sotsialiseerimata huntide puhul on loomaaias tüüpiliseks probleemiks stereotüüpsed ja enesehävituslikud käitumised, pidevad põgenemiskatsed, õieti olematud võimalused veterinaarabi tagamiseks jne. Samuti õnnestub loomaaia külastajal sotsialiseerimata hunte väga harva näha, sest enamasti nad varjavad ennast. Huntide aedikud on seetõttu ühed neist, mida nimetatakse dead exhibits, sest inimesed tihti arvavad, et loomad on ära surnud, kui neid näha pole," rääkis hundiekspert. "Kui meil on juba metsloomad loomaaias, siis on meie kohus teha endast kõik, et loomadel oleks nii kõrge heaolu kui võimalik. Huntide sotsialiseerimine inimestega vähendab nende inimhirmu ning valmistab hundid tulevaseks loomaaiaeluks ette. Seda tuleb alustada juba 10-12 päeva vanuste kutsikatega, kusjuures esimesed 4 kuud peame olema nendega koos 24/7 ning sotsialiseeritust tuleb alal hoida kogu looma elu vältel, sest hirm on kerge tagasi tulema."

Laura Kiiroja töö viib teda igapäevaselt kokku huntidega.
Laura Kiiroja töö viib teda igapäevaselt kokku huntidega.

Kiiroja sõnul on hästi sotsialiseeritud huntidele loomaaia külastajad ja talitajad rikastuseks, mitte stressiallikaks, neile on võimalik pakkuda tipptasemel veterinaarabi ning rohkelt erinevaid rikastusi. "Külastajatele on sotsialiseeritud huntide nägemine loomaaias kindlasti meeldejäävam ja harivam kogemus. Kui hunt tunneb sinu vastu huvi ja soovib sinuga isiklikult suhelda, on see ka emotsionaalselt palju tugevam ja positiivsem kogemus, kui stressis hundi nägemine või ennast varjava looma üldse mitte nägemine. Lisaks kui kõrval seisab talitaja, kes oskab huntide kohta üldiselt ja nendest individuaalsetest huntidest palju õiget informatsiooni jagada, siis kõik see kokku kasvatab külastajate tolerantsust ka looduses elavate huntide suhtes," ütles Kiiroja.

Mis puutub teadusesse, siis sotsialiseeritud huntide puhul on võimalik uurida nende käitumist detailselt. Looduses olevat seda raske teha, sest looduses on hunte keeruline näha, eriti veel nii lähedalt ja nii sageli. "Seetõttu on looduses võimalik uurida huntide käitumist kontekstis - nende liikumist, karjastruktuuri, kiskja-saaklooma suhteid jne. Sotsialiseeritud loomaaiahuntide käitumise uurimine on aga lihtne, sest nad käituvad inimese juuresolekul vabalt," selgitas Kiiroja ja tõi näiteks, et USAs Indianas asuv Wolf Park, kus hunte on sotsialiseeritud juba 45 aastat, on välja andnud huntide etogrammi, kus on detailselt seletatud huntide n-ö motor patterns ehk baas-käitumismustrid." Motor patterns on samad nii vangistuses kui looduses elavatel huntidel ning seda etogrammi kasutatakse välitöödel looduses elavaid hunte uurides laialdaselt. Wolf Park, lastes oma huntidel nutikaelarihmasid kanda, on teadlasi aidanud ka näiteks kaelarihmade kalibreerimisel - andmetega selle kohta, kui palju energiat hundid kulutavad joostes, kõndides, ujudes jne. Samuti on aidatud näiteks väljaheidete kogumisega teadlastele, kes on huvitatud stressihormoonide või tiinusaegsete hormoonide uurimisest jne."

Kas palju või vähe? Konverentsil ütles Kiiroja, et vastupidiselt meedias kajastatule, et hunte on pigem rohkem kui vaja, on neid tegelikult vähe.

Ta rääkis, et hunte on Eestis enne jahihooaega 200-230, kuid jahihooajal kütitakse neist peaaegu pooled. Huntide arvukus on meil vähenenud alates 2011. aastast. Eelmise aastaga võrreldes on hunte ligi 10% vähem. "Bioloogilisest perspektiivist lähtudes on huntide populatsioon liiga väike - hunt ei saa nii väikese arvukuse korral ökosüsteemi tugiliigina funktsioneerida. Metsasanitarist pole niisuguses olukorras mõtet rääkidagi. Põtru, punahirvi ja metskitsi on meil ülemäära. Ka šaakalite ilmumine Eestisse tõestab, et hunte, kes nende arvukust ja levikut piiravad, pole piisavalt," ütles ta ja selgitas, et sageli kiputakse arvama, et kui hunte näha on või mõni hunt küla vahele satub, siis see on märk sellest, et meil on hunte liiga palju ja neid tuleb rohkem küttida. ?Ta täiendas, et tänaseks on teaduslikult tõestatud, et üleküttimine hoopis suurendab probleeme. "Stabiilsed ja piisavalt suured hundikarjad kipuvad kariloomade kallale palju vähem kui küttimissurve all kannatavad karjad. Samuti satuvad noored, ilma karja ja vanemate väljaõppeta jäänud hundid tunduvalt suurema tõenäosusega pahandustesse. Kui hunte on liiga vähe, suureneb ka hübridiseerumine koertega. Nii vähese arvukuse puhul on ka raske probleemhuntidega tegeleda, sest iga indiviid on populatsiooni säilimiseks oluline ja, kui küttimislimiit on täis, on keeruline luba saada."

Seega vajab hunt kaitset, sest tema roll ökosüsteemis on olulisem, kui me seni oleme arvanud. "Suurkiskjatega tuleb õppida kõrvuti elama, liikide loodusest hävitamine kuulub minevikku, me teame nüüd paremini. On võimalik, et huntide arvukust on vaja tulevikus piirata, kuid see arvukus peaks bioloogilisest perspektiivist lähtudes olema palju suurem, kui see on hetkel," on Kiiroja kindel seisukoht.

Hunt lambanahas ehk kuidas vältida huntide poolt lammaste murdmist. Iga loomapidaja hirmuks on hunt, kes lambakarju murrab.

Laura Kiiroja selgitas asja nii, et lammaste kaitsmiseks tuleb kombineerida mitmeid meetodeid. Kõige paremini aitavat elektrikarjuse ja korralikult koolitatud karjakaitsekoerte kasutamine. "Ka lambakoerad on abiks, hoides karja koos ning äratades ohu korral karjakaitsekoera. Samuti oleks hea kui vähemalt 2-3 korda nädalas käiks inimenegi ümber karjamaa ja jätaks endast märgi maha. Ükski meetod üksinda ei ole lahendus, need on osa süsteemist," soovitas ta. "Ametlik soovitus maksimaalse efektiivsuse tagamiseks on iga 50 lamba kohta üks karjakaitsekoer, aga olen kuulnud ka soovitust 300 lamba kohta 2 karjakaitsekoera võtta. See sõltub sellest, kui suurel territooriumil lambad laiali on ja milliseid teisi meetmeid on kasutusele võetud (elektriaed jne). Minu tuttaval lambakasvatajal Lõuna-Eestis on 350 lamba kohta 2 hästi koolitatud karjakaitsekoera ning korralik elektriaed. Tema on karjakaitsekoertega väga rahul ja ütles, et pärast koerte võtmist pole neil huntidega kordagi probleeme olnud (üle viie aasta juba). Kusjuures lähinaabruse lambakarjades, kus koeri pole, on hundid käinud."

Hunt on üks kõige vähem ohtlikke metsloomi.
Hunt on üks kõige vähem ohtlikke metsloomi.

Mida teha, kui kohtad hunti?

Üldiselt on hunt üks kõige vähem ohtlikke metsloomi. Teised suurkiskjad, aga ka kodukoerad, mesilased, ämblikud ning isegi põdrad ja hirved (kes maanteedele jooksevad) on inimestele tekitatud vigastuste ja surmaga lõppenud juhtumite poolest tunduvalt ohtlikumad.

"Hunti peetakse põhjapoolkera kõige kartlikumaks metsloomaks. Hunt on inimkartlik ning neofoobne ehk ta kardab kõike, mis on uus. Võimalus hunti kohata on äärmiselt väike. Küll aga on riskantne huntide territooriumil lapsi järelvalveta jätta või ilma jalutusrihmata koeraga liikuda. Seda mitte vaid huntide, vaid ka teiste suurkiskjate tõttu. Kui hundil juba koer hambus on, siis on teda raske eemale peletada, sest selles etapis jahikäitumine on väga intensiivne ja vahelesegamine enam ei toimi. Seetõttu on oluline koer rihma otsas hoida, et oleks võimalik õigel ajal, ennetavalt sekkuda. Samuti ei ole hunt nii aldis tulema, kui inimene on lähedal. Üldiselt on hunti väga lihtne eemale peletada, kas või kätega vehkides, valju häält tehes või kividega visates - asjade loopimine on nähtus, mida on huntidel raske hoomata, sest seda oskust nad ise ei valda ja looduses asju ei lennutata. Seetõttu on see nende jaoks hirmutav. Karu puhul on muidugi hoopis teised strateegiad - tema üldjuhul ei karda, vaid saab kurjaks. Karu puhul aitab selleks otstarbeks spetsiaalselt loodud pipragaas. Ka huntide puhul aitaks pipragaas, aga seda saab kasutada siis, kui hunt on väga lähedal - mis on ebatõenäoline," rääkis Kiiroja.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised