Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 17 415 metssiga

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 17 4
Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 17 415 metssiga

Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra ning sellega võib üleriigilise küttimiskohustuse (18 272) täidetuks lugeda.

„Juba teist aastat on jahindusaasta olnud tavapärasest erinev, kuna metssigade kaudu leviva sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Jahimehed on teadvustanud olukorra tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides lõppenud hooajal 17 415 metssiga. Lisaks hukati 20 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 903,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnedes maakondades ka Keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud lähtudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 2 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suuremat tähelepanu pöörati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale, kus oli hoolimata suurenenud küttimissurvest sigade arvukus jahiaasta lõppedes jätkuvalt kõrge. Seetõttu suurendati neis maakondades küttimismahte varasema hooajaga võrreldes  12-40%. Kuigi algselt oli piirkonna jahimeeste vastuseis suurenenud kohustusele tugev, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem.

Küttimismaht jäi tänavu täitmata 9 maakonnas: Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. „Kõigis neis maakondades on seakatk levinud enam kui aasta ning sellest tingitud kõrge suremuse tagajärjel on metssigade arvukus langenud tõenäoliselt väga madalale tasemele. Seetõttu on küttimismahu täitmata jätmine ka mõistetav,“ selgitas Rakko.

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist analüüsivad aprillis kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb metssigade arvukus kogu Eestis viia asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta järgmise jahiaasta lõpuks, so 28. veebruariks 2018. Sellele, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, annab vastuse Keskkonnaagentuur peale loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist käesoleva aasta juuni teises pooles.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga.
Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised