Täna on rahvusvaheline veepäev

Täna on rahvusvaheline veepäev, mille alamteemana
Täna on rahvusvaheline veepäev, mille alamteemana keskendutakse tänavu...

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 24. korda. Varasematel aastatel on veepäeval räägitud muuhulgas ka veest ja loodusõnnetustest, veest ja tulevikust, veest ja naiste õiguste kaitsest, veest ja toidust, veekvaliteedest ja linnade arengust. Selle aasta teemaga soovitakse tõsta inimeste teadlikkust sellest veest, mis pole igapäevaselt nähtav ehk reoveest.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis tekkiva reovee kogus püsinud üsna stabiilsena, 2015. aastal tekkis reovett ligikaudu 103 miljonit kuupmeetrit. Seejuures on pidevalt vähenemas keskkonda jõudva reostuse hulk, seda eelkõige tänu renoveeritud või täitsa uutele reoveepuhastitele.

„Arvestades et Tallinnas asuva Kalevi veekeskuse suurde basseini mahub 2400 kuupmeetrit vett ning tühja basseini täitmine võtab terve nädala, siis on üsna kõnekas fakt, et reovett tekib igas ööpäevas suisa 117 basseinitäit. Sellest 40% tekib meil kõigil kodudes, ülejäänu aga pärineb tööstustest ning sademete veest. Kuna puhastamata reovesi on kahjulik nii Läänemerele ja võib ohustada ka põhjavett, on väga oluline, et see kogutaks kokku ja puhastatakse vastavalt nõuetele. 95% juhtudel see nii ka on,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eestis on kokku 827 reoveepuhastit. Aastatel 2004-2015 on Euroopa Liidu ja SA KIKi abirahade toel Eestis rekonstrueeritud või mõnel juhul ka ehitatud 300 reoveepuhastit kokku 164 miljoni euro eest. 2015. aasta seisuga oli 83% Eesti elanikkonnast ühinenud ühiskanalisatsiooniga, mis tähendab, et ligikaudu 200 000 inimesel ei ole kanalisatsiooni ning neil tuleb oma reoveega hakkama saamiseks kasutada muid lahendusi näiteks omapuhastit või reovee kogumismahutit.

„Kindlasti on meil veel aleveid ja alevikke, kus kanalisatsiooni ei ole veel välja jõutud kavandatud ulatuses välja ehitada, kuid tõsi on ka see, et 100% kanalisatsiooniga kaetust ei suudagi me kunagi saavutada, sest mõned elamised ja talud asuvad sellistes kohtades, kuhu kilomeetrite viisi torustiku rajamine ei ole lihtsalt mõistlik. Küll aga tuleb sellistel puhkudel tagada, et reovesi kogutakse ja transporditakse reoveepuhastisse nii, reovesi keskkonda ei satuks, vastasel korral  võib rikkuda nii omaenda kui teiste joogivee,“ ütles Pomerants.

Eestis leidub veel ka tihedama asustusega piirkondasid, kus reovee kokku kogumine ei vasta nõutud tasemele, mistõttu on vaja teha lisainvesteeringuid ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks või nõuetekohaste kogumismahutite paigaldamiseks. Keskkonnaministeeriumil on plaanis välja töötada ka toetussüsteem kohtkäitlussüsteemide rahastamiseks.

Ülemaailmselt läheb üle 80% tekitatud reoveest loodusesse tagasi ilma puhastamata või ebapiisavalt puhastatult. 1,8 miljardit inimest kasutab joogivee allikana väljaheidetest saastatud vett, mis suurendab koolera, düsenteeria, kõhutüüfuse, lastehalvatusse haigestumist. Igal aastal sureb saastatud vee tarbimise tagajärjele või ebahügieenilistest sanitaartingimustest põhjustatud haigustesse 842 000 inimest. Samuti  puudub 663 miljonil inimesel ligipääs puhtale joogiveele. Puhta joogivee ressurss väheneb, kuna reoveega toimub vee saastamine.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

Uudised