Sojaaretajad said esimese Bergi innovatsioonipreemia

Sojaaretajad said esimese Bergi innovatsioonipreem
Sojaaretajad said esimese Bergi innovatsioonipreemia

16. veebruaril 2017 autasustati Bergi nimelise innovatsioonipreemiaga Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadureid eestimaise sojaoa sordi ’Laulema’ aretamise eest. Uue sordi aretamisega olid tegevad Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits.

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemiaga tunnustatakse maamajandussektori edendajaid, kes on loonud uuenduslikke tooteid ja teenuseid või kelle tegevus innustab kasutama innovaatilisi lahendusi ja praktikaid. Preemia suuruseks on 1000 eurot ja selle väljaandjateks on MTÜ Eesti Rukki Selts, Sangaste Vallavalitsus ja Maaeluministeerium. 

Lea Narits: olla esimene Bergi preemia laureaat oli väga uhke tunne

Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaunviljade ja õlikultuuride teadur Lea Narits rõõmustas saadud preemia üle. „Preemia andis kindlust, et see, mis ma teen, on õige ja oluline. Just soja puhul on sellised kõhklused kerged tekkima, sest asume ju ikkagi kaugel põhjas, soja loodusliku areaali arvesse võttes. Kas siinne põllumees võtab sojakasvatuse omaks või tegin tühja tööd  - on küsimused, mis tekivad. Aga muidugi on tore saada tunnustust asjatundjatelt. Kuna olen esmalt sordiaretaja ning minu jaoks on Berg suur eeskuju, siis - olla esimene preemia laureaat oli väga uhke tunne,“ on Narits saavutatuga rahul.

Katses üle 200 sordi. Uurisin, mis oli selle projekti juures kõige keerukam. Lea Naritsa sõnul oli kõige keerulisem sojale sobiva agrotehnika väljatöötamine. „Vihmasel katseaastal, kui herbitsiidide mõju jäi väheseks ning katsed tugevalt umbrohtusid, oli küll selline hirm, et ei tea mis edasi saab. Ebaõnnestusid ristamised kasvuhoones - proovisime, et ehk saame nö „tubastes tingimustes“ hakkama ning hoiame samas ühe aasta kokku, aga ükski õis ei arenenud kaunaks. Põllul on ristamist küll kordi keerukam läbi viia, kuid sealt olme saanud uusi liine töösse,“ rääkis ta ja lisas, et ka sordi valik on tähtis. „Esimene ja kõige olulisem ongi sordi valik, just varavalmivus on kõige-kõige alus. Läbi aastate on mul katses olnud üle 200 erineva sordi, ning on neid, mis jõuavad Eesti suve lõpuks alles õitsemise faasi, ehk mingit saaki ei saa. Kui minule annab see olulise teabe edasiseks uurimistööks, siis põllumehele, kes ebasobiva sordi maha külvas on see täielik kaotus. Teine oluline punkt on õigeaegne umbrohutõrje, kui sellega hiljaks jääda, siis saagilangus on väga suur.“

Kas sojast saab meie kliimas paljukasvatatav kultuur, seda näitab aeg. Naritsa sõnul on praegu kõik märgid positiivsed - on olemas huvilisi, kes tahavad sojat kasvatada, sest see kultuur on ka liblikõielisena hea mõjuga mullale, looma- ja linnukasvatajatel on soov saada proteiinisööta ning olemas on tööstus, et seemneid väärindada.

Lea Naritsa töö Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaunviljade ja õlikultuuride teadurina on väga mitmekülgne. „Töö ei lähe üksluiseks ja igavaks. Minu jaoks on oluline ka see, et suvisel perioodil on oluline osa tööst põllul, et ma ei ole „kontorirott', kes kogu aeg ainult laua taga peab istuma. Käia iga päev põllul ja jälgida muutusi taimedes, see ongi minu jaoks paeluv. Motivatsiooni annavad kohtumised põllumeestega - kui ikka talunik tuleb tänama, et minu aretatud sort on väga hea ja andis talle suure saagi, siis on see suurim tunnustus minu tööle,“ ütles Narits. „Kui millegi üle nuriseda, siis võiks olla rohkem võimalusi taotleda projekte uurimaks uusi suundi ning projektid, vähemalt osa neist, võiksid olla pikemaajalised kui kolm aastat, sest nii lühikese ajaga ei jõua taimekasvatuses kindlate tulemusteni.“

Enn Kaljo: soja on tuleviku toiduaine

Innovatsiooni peaks riik toetama kohe mitme suurusjärgu võrra suuremate summadega, mitte ainult preemiatena, vaid kogu aeg ja pidevalt. „Oluline on, et see süsteem saaks kindlatele jalgadele ja tõsine panustamine oleks seotud aastakümneid arendatud projektide tunnustamisega - seda enam, et sellised asjad on ka 100-200 aasta pärast olemas. Väiksed ühepäevaliblikad ettevõtluses ja mujal tulevad ja lähevad, tuhanded ideed on vaid mingi kitsa niši jaoks ja nende väärtus on vaid lühiajaline. Seeme, mis väärtustab maad ja annab maale ja toidulauale palju avaramad võimalused, väärib tõsisemat tähelepanu. Pealegi on näiteks soja enamjaolt tuleviku toiduaine, võimaldades minna üle palju suuremale taimetoitluse diapasoonile. Meil Eestis ei ole see nii populaarne kui näiteks Ühendkuningriikides või Saksamaal, aga kui seal käiakse, siis sealt saab osta kõiki "lihasid", mis on tehtud kas tofust või sojavalgust,“ ütles sojaaretaja Enn Kaljo saadud Bergi preemiat kommenteerides.

Kaljo sõnul on soja täisvalguga saadus, millist ei leidu palju ja võrreldes lihaga omastub soja pea täielikult ja sojakasvatus on paljuski jäätmevaba tootmine - iga tootmisega seotud detail saab mingis vallas kasutuse. „Soja kasutatakse ajuvitamiini letsitiini ja E vitamiini alfa-tokoferooli tootmiseks, mida jaapanlased ostavad kokku ja otsivad maailmast taga. Sojast saab head piima ja sojapiima saab toota masinaga kodus köögis leotatud sojaubadest. Selline protsess vahetab pikas perspektiivis välja ka lehmad laudas, sest teadupärast on pastöriseeritud lehmapiim tervisele hoopis kahjulik reklaamitud kasu asemel: WHO "kaltsiumi paradoks" kinnitab seda, et pastöriseerimine on protsess, mis kasu asemel toodab kahju organismile, luuhõrenemine on peamine selle märksõna. Tuleb minna toorpiima ja hapupiima kasutamise juurde kõikjal, loobuda pikalt seisvast piimast ja meeletutest laudavabrikutest. Pealegi omastab inimene kitsepiima palju paremini kui lehmapiima, sest kitsepiimas on ka magneesium olemas,“ selgitas Kaljo.

Teadus ja praktika käsikäes. „Sojakasvatuse teemal ma lihtsalt ei hakanud seda uurima, vaid praktikuna asusin sojasorte katsetama koduaias Kuressaares - hiljem liikus see protsess juba mandrile ja aastal 2005 sain anda oma väikesest saagist seemneid Margus Essile Jõgeva Sordiaretusinstituudist, kes viis need Jõgevale kaasa ja kogu selle protsessi avaram aretustegevus võis alata. Olin ise juba aastaid taimetoitlane ja kahtlemata vajasin seda kraami enam, mida ise kasvatada, sest parim toit ei tule mitte poest, vaid enda aiast, põllult või kasvuhoonest. Me peame rahvana pöörduma juba prohvet Zarathusra propageeritud aedade pidamise juurde, kus oleks olemas kõik toiduks vajalik,“ rääkis Kaljo. „Katsetasin ise 3-4 sojasorti õige väljavalimiseks ja lisaks sain 2005. aastal Margus Essi käest Jõgeval kasutusel olnud Venemaa sojasorte, mida siis minagi katsetesse lülitasin. Eesti Sojaliit tellis siis aastal 2006 minult ka eeluuringu, mis kindlasti aitas hilisematele arengutele kaasa.“

TASUB TEADA

Eesti impordib aastas ca 45 milj euro eest sojaoast valmistatud tooteid. Enamuse moodustavad GMO sordid nagu näiteks loomasööda tooraine sojašrott või Belgias villitud GMO sojaõli.

Uus Algus OÜ on Eestis ainus GMO vabu sojatooteid valmistav ettevõte, kuid tootmiseks vajalik tooraine on imporditud. 
Sojakasvatuse uurimisega on Eestis (Jõgeval) tegeldud juba enne II maailmasõda, kuid siis jõuti piisavalt sobiliku kasvumaterjali puudumise tõttu järeldusele, et Eestis erinevad sojasordid ei kasva. Kuna sel hetkel puudus kohapeal aretatud sort ning katsetusi teostati vaid soojematest maadest pärit sortidega, oli järeldus ennatlik. Tänasel päeval on erinevad erainitsiatiivil katsetusi läbi viinud inimesed saanud sojaubadega Eestis häid tulemusi – see innustab antud projekti läbiviijaid aretama välja meie kliimasse sobiva viljaka sojaoa sordi. Nimetatud eraviisilisi katseid on kirjeldatud MTÜ Eesti Sojaliit poolt teostatud ja PRIA poolt toetatud eeluuringus, mille täpsemad materjalid on saadaval: http://www.sojaliit.ee/wp-content/uploads/2010/06/SojakasvatuseEeluuring2006.pdf 

Seadusandlikust aspektist lähtudes toetab käesolevat projekti fakt, et EL’i maades on keskkonnakohustus kasutada 15% külvipinnast liblikõieliste kasvatamiseks. Põldhernes on väga ebastabiilne ning võib ebasoodsates tingimuste lamanduda. Sojauba on stabiilsemate omadustega. Lisandväärtusena siinjuures on silmailu, sest sojataim olles liblikõieline õitseb valgete või violetsete õitega ning hektarite suurustel põldudel kasvavana pakub kaunist kompositsiooni õitest ja lopsakast rohelusest.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised