Sojaliit: eesmärgiks kohaliku sojaoaga katta meie tööstuste vajadus

Sojaliit: eesmärgiks kohaliku sojaoaga katta meie
Sojaliit: eesmärgiks kohaliku sojaoaga katta meie tööstuste vajadus

Sojakasvatust ja sojatöötlemist koordineerib Eestis Sojaliit.

„Eesti Sojaliidul on 7 liiget ning see arv kasvab nii kuidas sojakasvatajaid juurde tuleb. Igapäevane tegevus on soja tutvustamine ja kogu Eesti sojasordiga seotud tegevuste koordineerimine. Meie eesmärgiks on Eestis kasvatatud GMO-vaba sojaoaga katta kohalike olemasolevate ja tulevaste tööstuste vajadus. Kui jääb üle, siis müüa Skandinaavia või Saksamaa turule, kus GMO-vaba sojaoa vastu on suur nõudlus, ning makstakse ca 100 eurot/tonni pealt rohkem võrreldes GMO-sojaga,“ selgitas liidu tegevust Toomas Eelrand Eesti Sojaliidust.

Ta lisas mahtude koha pealt, et hetkel veel sojat toodanguks ei ole kasvatatud. „Umbkaudu 25 ha suurusel pinnal toimus külviseemne paljundamine. Lisaks on väiksemaid sojakasvatajaid, kes tava- või maheviljelust kasutades kasvatavad sojat oma tarbeks aga nad ei kuulu liitu.“

Kasutusvõimalused suured. Nii võib sojakook olla loomasöödaks ning sojaõli lisaks söögile näiteks ehitus- ja tarbekeemias kasutusel, sojavahast saab teha küünlaid. Lisaks leiab soja toormena kasutust seebitööstuses, sellest on võimalik toota värve, tinti, lahusteid jne. Toota saab meil kõike mida mujal maailmaski toodetakse, kõik sõltub tööstuste olemasolust. „Esmastes plaanides on meil katta kahe sojauba toormeks kasutava Eesti tööstuse toorme vajadus: sojapiimatooted, mida toodab Bon Soya ning sojakook ja sojaõli, mis valmivad Oru Taimeõlitööstuses, vajavad kodumaist toorainet,“ ütles Eelrand.

Kuidas sojauba kasvatada?

Soja on troopika ja subtroopika taim, millel kulub valmimiseks 3-5 kuud. Ainult varajased sordid võivad valmida põhjapoolsetel aladel.

Kliima, temperatuur, vesi

Soja kui väga soojanõudlik ja külmakartlik kultuur tuleb külvata, kui mulla temperatuur on vähemalt 6-8 kraadi s.o maikuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. Kasvamiseks vajab sojataim kõrget temperatuuri, kuni 30 kraadi. Temperatuur üle 40 plusskraadi mõjub see-eest ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele. 

Mullaniiskus on eriti tähtis kahel perioodil: idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal. Liigniiskus õite moodustamisel, tolmlemise ajal ja seemnete valmimisel võib põhjustada saagi langust.

Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel. Sojauba on lühipäevataim ja suur enamus sorte võivad kasvada vaid 200-250 km eemal oma laiuskraadist. Tähtis on katkematu pimedusperiood. Sordiaretusega on suudetud luua sorte, mis ei ole nii tundlikud päeva pikkuse suhtes ja on lühema kasvuperioodiga, sest pikapäevatingimustes kasvuperiood pikeneb veelgi.

Muld, väetamine

Soja ei ole mulla suhtes eriti nõudlik, see kasvab paremini keskmise raskusega muldadel, kui need ei ole happelised. Hapul mullal ei teki mügarbakteri mügaraid. pH 6-7 on sobiv, sest sellise mulla happesuse puhul on ka kaltsiumi ja magneesiumi omastamine normaalne. Mineraalväetistest soovitatakse 20:40:40 või 25:50:50 (NPK) kg/ha. N väetise andmine sojaoale harilikult vähendab mügarate moodustamist ja tulemuseks on väiksema koguse õhulämmastiku sidumine. Seetõttu, lämmastik on soovitatud ainult siis, kui ei ole saavutatud küllaldane mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike. Kuna praegu puuduvad Eesti muldades soja mügarbakterid, siis tuleb enne külvi anda lämmastikku sisaldavat põhiväetist.

Sojauba eelviljana rikastab mulda lämmastikuga ja võib vähendada vajadust pestitsiidide järgi teatud haiguste ja kahjurite korral. Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllutasasus. Soja veidi hilisem külv võimaldab enne külvi veelkord mulda harida ja seega hävitada pindmisest mullakihist tärganud umbrohud.

Külvinormid, külvitihedus, külviaeg

Jõgeval on sojauba külvatud samaaegselt aedoaga, kuid võiks külvata varem. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodustu kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel.

Külvisügavus võiks olla sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi tuleb maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm).

Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks. Keemiliseks umbrohutõrjeks soovitatakse kirjanduse järgi sojaoa kasvatamisel kasutada järgmisi herbitsiide: Stomp, Treflan-R ja Ronstar.

Sojauba on bioloogiliselt küps, kui vars ja taim on kollased ja lehed on kollased või varisenud. Sel ajal on kõige suurem õli ja toorproteiini sisaldus seemnetes. Seemnete niiskus on 45-55%. Kauntega taim, millelt on lehed varisenud, jääb püsti seisma ning võib koristada kombainiga. Pärast koristamist saak kuivatatakse ja puhastatakse.

Roheliste lehtedega taimed ei talu hästi sügisesi öökülmi. Kui suuremate öökülmade saabumise ajaks ei ole soja veel küps, siis tuleks see üles võtta ja asetada rõukudesse järelvalmima.

Allikas: Eesti Sojaliit
www.sojaliit.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised