Eestlased õpivad riigi juubeliks teravilju tundma

Eestlased õpivad riigi juubeliks teravilju tundma
Eestlased õpivad riigi juubeliks teravilju tundma

Mitu põlvkonda eestlasi ei tee vahet odral, kaeral, nisul ja rukkil, sest pole nende kasvatamisega kokku puutunud. Harva kui lasteaialapsed ja kooliõpilased oma retkedel sattuvad põldudele.

Nii on jäänud meie kõige tavalisemad teraviljad võõraks,  see paistis silma juba sajandivahetusel. Kui suurt põldu peljatakse, tuleb teravili tuua koduaeda. Lähenev Eesti riigi juubel andis selleks võimaluse: kinkida 100 teraviljapeenart meie riigile.

Teraviljapeenra rajajad saavad külvamise, hooldamise, vaatlemise ja koristamise kogemuse, õpivad sorte eristama ning seeläbi saadakse targemaks. Tark inimene on aga parim kink riigile. 

Kevadel rajatavad 100 peenart kaheksa kodumaise tera- ja kaunviljasordiga õpetab nii külvajaid kui külalisi tundma erinevaid põllukultuure ning mõistma kuidas tuleb toit meie lauale. Teravili on Eestis oluline põllukultuur ja toiduaine. Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, rajatakse 2017. aasta kevadel 100 teraviljapeenart Jõgeva Taimekasvatuse Instituudis aretatud sortidega.

Soovime, et meie riigi 100. aastapäeval Eesti rahvas tunneks paremini meil ksavatatavaid põllukultuure ja mõistaks kodumaise põllumajanduse tähtsust riigi majanduses, kaitsevõimes ning iseseisvuse säilimisel.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) sordiaretajad valisid teraviljapeenral kasvatamiseks sordid:  oder "Maali" ja "Anni", kaer "Kalle", suvinisu "Voore" ja "Hiie", põldhernes "Kirke" ja "Mehis" ning põlduba "Jõgeva".

Algatust tutvustas 7. veebruaril Äripäeva põllumajandusportaal ning siis algas ka soovijate registreerimine. Huvi osaleda oli ootuspäraselt suur. Sooviavaldusi laekus kõigist Eesti maakondadest: Tartumaalt 17, Harjumaalt ja Viljandimaalt 16, Järvamaalt ja Pärnumaalt 8. 

Selliseid teraviljapeenraid võib suvel näha seitsmes Eesti linnas: Tallinn, Tartu, Jõhvi, Rakvere, Elva, Türi ja Viljandi. Rajajate hulgas on 12 lasteaeda, 13 kooli ja 6 muuseumi. Ülejäänud on pered ja talud ning üksikud ettevõtted.

Enamik kavatseb koduaias peenraid rajada koos laste või lastelastega ja nende jaoks. Kõik ühel meelel, et näitavad oma teraviljapeenart suvel külalistele.

Tänaseks on enamik seemnepakke jagatud kohtumistel Tartus Eesti Rahva Muuseumis, Viljandimaal Paistu Rahvamajas ja Tallinnas maaeluministeeriumis. Seemnesaajatel on kindel soov koristada saak ning saadud seemnest jätkata sellist teraviljakasvatust oma aias.

Kogu tegevuse peenra rajamisel ja hooldamisel on kavas jäädvustada fotodena ja videona,  ka see kroonika on kink nii tegijatele kui riigile.

ETKI töötajad pakendasid 100 komplekti seemneid. Iga seemnepakiga on kaasas sordikirjeldus,  sordinimega plastlipikud peenarde tähistamiseks  ning kasvatamise juhend. Ühe sordi seeme on arvestatud ühele ruutmeetrile. Külvata võib ka väiksemale pinnale.

 

Heino Laiapea
agronoom
Idee "100 teraviljapeenart Eesti riigile" eestvedaja

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised