Fotod: Teraviljapeenra seemnepakid jagatud

Fotod: Teraviljapeenra seemnepakid jagatud
Fotod: Teraviljapeenra seemnepakid jagatud

Algatus, mille käigus rajatakse sel kevadel 100 teraviljapeenart Eesti eri paigus, on hooga käima läinud. Sada osalejat registreerus kuu ajaga. Praeguseks on jagatud laiali Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt pakendatud 8 tera- ja kaunviljasordi seemnepakid ning oodatakse sooja kevadet, et peenraid rajama hakata.

Teraviljapeenraid võib suvel näha seitsmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres, Elvas, Türil ja Viljandis. Rajajate hulgas on 12 lasteaeda, 13 kooli ja 6 muuseumi. Ülejäänud on pered ja talud ning üksikud inimesed/ettevõtted üle terve Eesti.

Suur osa seemnepakkidest on kasvatajatele kätte jagatud. Kogunetud on Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Viljandimaal Paistu Rahvamajas. Mina käisin vaatamas, kes on need inimesed kes soovivad selles ettevõtmises kaasa teha, Tallinnas maaeluministeeriumis toimunud infoüritusel.

Esmalt andis üritusest ülevaate selle eestvedaja, agronoom Heino Laiapea. Ta rääkis, kes ja kust ja miks osalevad. Lisaks jagas ta soovitusi, kuidas edasi toimida. Eesti Taimekasvatuse Instituudist (ETKI) oli kohal Heli Meripõld. Tema tutvustas, mis asutusega on tegu ja millega selle üksused tegelevad. Loomulikult andis ta ka nõu, kuidas erinevaid kultuure kasvatada.

Siit mõned soovitused, mille on kokku pannud ETKI rahvas:

Peenra ettevalmistus. Eelnevalt kaevatud mulla pinnakiht tuleb külvieelselt kobestada ja tasandada.
Külviaeg. Teraviljadel ja hernel esimesel võimalusel, enamasti aprilli lõpus või mai alguses;
oa optimaalne külviaeg on tavaliselt umbes nädal hiljem kui teraviljadel.
Külvisügavus. Teraviljadel 2-3 cm, hernel 3 cm, oal 5 cm, liivastel muldadel ja kuiva mulla korral võib külvisügavus olla mõnevõrra suurem.
Väetamine. Kui on normaalse või hea viljakusega maa, ei ole väetamine otstarbekas, kuna üleväetatud vili võib kergesti lamanduda. Lahja maa korral võib anda teraviljale külvieelselt mulda NPK-väetist ca 20-30 g/m2 kohta. Herne ja oa lappide väetamine ei ole vajalik.
Külv. Ühel lapil võiks olla teraviljadel 8, hernel 5 ja oal 4 külvirida. Külviread saab tõmmata näiteks reha või kõbla varrega. Seemned jaotada külvil ühtlaselt ridade vahel.
Lindude tõrje. Külvijärgselt on oht lindude rüüsteks, eriti herne ja oa lappidel. Lindude kaitseks võib peenrad kohe päras külvi katta kattelooriga. Tärkamisel tuleb loor kohe eemaldada, muidu kasvavad võrsed loorist läbi.
Umbrohu tõrje. Peenarde umbrohtumus võib kujuneda probleemiks, kuna keemilist umbrohutõrjet ei ole ilmselt võimalik teha. Soovitatud reavahedega külvi korral on võimalik külviridade vahesid tärkamise järel harida kitsa kõblaga. Hiljem saab suureks kasvanud umbrohtusid käsitsi eemaldada.
Herne ja oa toestamine. Soovi korral võib panna herne ja oa peenra nurkadesse vaiad ja ümbritseda peenrad nööridega ehk toestada. See on oluline ka lindude hilisema rüüste ohu korral. Kui herne ja oa taimed lamanduvad, võivad rohelisi kaunu hakata lõhkuma hakid, poolvalmis kaunu tuvid. Teravilja peenrad toestamist ei vaja.

Iga seemnepaki saaja rääkis mõne sõnaga endast – kes ta on ja miks osaleb. Peamiselt oli soov saada teada millised on meie kodumaised sordid, õppida ise ja õpetada omi lapsi või lapselapsi. Tore oli see, et seemnepakkide järgi tuldi koos kogu perega, kaasa oli võetud ka kõige väiksemad kodanikud.

Kes veel pole jõudnud oma seemnepakkide järgi tulla, võtku ühendust: Heino Laiapea, e-post: heinoprei@gmail.com või Meelika Sander-Sõrmus, e-post: meelika@pollumajandus.ee.

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised