Fosfori tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud viiekordseks

Fosfori tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud v
Fosfori tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud viiekordseks

Fosfor (P) on keskne element ja elu alus planeedil maa, olles nii loomsete kui ka taimsete valkude asendamatu ehituskivi ning seeläbi vastutav globaalse toiduga varustatuse eest.

Enamus taimi sisaldab keskmiselt 0,1-0,4% P-d, kuid see väike kogus on kriitiliselt tähtis, soodustades taimede juurte kasvu ja arengut ning kiirendades saagi valmimist.

Ühelt poolt elusorganismide ainevahetuslik P olulisus ja teiselt poolt fosforväetiste tooraine varude piiratus, muudavad selle elemendi mitmekülgse uurimise, sh ressursside ja nende ammendumise hindamise, mineraalsete P väetiste kasutuse optimeerimise ja adekvaatselt muldadest omastatava P sisalduse hindamise, esmatähtsaks.

Globaalne P tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud viiekordseks (31 mln tonnini). US Geological Survey (USGS) hindab globaalseid fosforiidi varusid 71000 mln t, kuid hinnang tänapäeva tehnoloogiate juures majanduslikult tasuvatele  kogustele on vaid 16000 mln t. Üldisele P tarbimise kasvule vastukaaluks tõusevad selle kaevandamise ja väetiste toomisega seotud kulud (nafta hinna tõusu) ning teadlikkus üle-väetamisest ja eutrofeerumisest, mis võivad vähendada nõudlust ja pidurdada ressursside lõppemise kiirust. Arvestades eelnevat on ressursside ammendumise ajale antud väga erinevaid prognoose. Varude lõppemist on hinnatud vahemikus 50-400 aasta jooksul. 

Hinda mõjutab asukoht. 90% maakera fosforiidi reservidest on kontrollitud 5 riigi poolt (Maroko, mis kontrollib ka Lääne-Sahara varusid, Hiina, Venemaa, USA) ja sellest ainuüksi Maroko omab 85%. Ehkki P varud ei ammendu lühiajaliselt võib nende kättesaadavust lähiajal mõjutada hinna tõus. Viimase põhjused lisaks nafta hinna tõusule võivad kaasneda geopoliitilise olukorra muutusega, misläbi tõuseb ka toidu hind. Täna on need muutused juba toimumas. Hiina, kes on hetkel suurim P väetiste tootja (37,5% maailma kogutoodangust), lõpetas strateegilistel põhjustel fosforiidimaagi ekspordi, nagu ka USA. Euroopa Liit on väga haavatav sellistele muutustele, kuna enamus P väetistest imporditakse väljast või toodetakse kohapeal eksporditud maagist.

Kaevandatud P-st umbes 80% läheb väetiste tootmiseks. Sealt edasi liigub P mulda, edasi taimedesse, toidu/sööda/tekstiili/ehitiste jne koostisse ning kõige viimases etapis muutub jäägiks. Loomakasvatuses võib see olla nii sõnniku kui ka läga näol, misjuhul liigub P loomulikku rada pidi tagasi ringlusesse. Muul kujul P-rikkad jäätmed on reoveesettemuda, digestaat, toituainetööstuse-, puidutööstuse jäätmed jm.

P kui ressursi maksimaalselt ringluses hoidmiseks on hakatud üha enam uurima jäätmetest P ärastamise võimalusi või jäätmete ohutuks muutmist taaskasutuseks väetisena.

Mullas esineb P peamiselt kolmes vormis: mineraalide koostises, orgaanilise aine ja mikroorganismide koostises ning lahustunult mullavees. Taimekasvatus sõltub oluliselt P väetistest, sest mullas olevad primaarsed P mineraalid nagu apatiit, on püsivad ja vabanemine taimedele omastatavasse vormi on üldjuhul väga aeglane protsess, mis ei taga põllukultuuride kasvuks vajaminevat kogust. Sekundaarsed P mineraalid nagu kaltsium- (Ca), raud- (Fe) ja alumiinium- (Al) fosfaadid on mullas kergemini lahustuvad, kuid lahustuvus sõltub mulla pH-st ja mineraali osakeste suurusest. Happelises mullakeskkonnas esinevad P ioonid Al- ja Fe-oksiididena ning neutraalsele lähedase rektsiooni juures Ca-oksiididena. Kõige paremini on P taimedele omastatav pH 6-7 juures.

P omastamisel mängib olulist rolli mulla tervis ehk mulla bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite koostoimimine. Need tegurid muudab ühtseks tervikuks ja funktsioneerivaks mullaks orgaaniline aine. Orgaaniline aine moodustab mulla mineraalosaga "elava" mulla ainult läbi arvukate mikorroganismide - seente ja bakterite.

Orgaanilise aine koostises mulda viidav P lagundatakse bioloogiliste protsesside käigus anorgaanilisteks taimedele kergelt omastatavateks toitaineteks. P omastamise juures on oluline  mükoriisaseente esinemine mullas. Need mikroorganismid on justkui sild taime ja mulla vahel, aidates toitainete liikumist mullast juurtesse. Seened omastavad energiat süsivesikutena peremeestaime juurtest ning suunavad mullast taimejuurtesse toiteelemente, sealhulgas P. Lisaks toodavad taimed juureeritisi, fosfataase, mis samuti aitavad muuta orgaanilise aine koostises oleva P taimedele omastatavasse vormi.

Mulla mikrobioloogiline aktiivsus sõltub maaharimisest ja majandamispraktikatest. Lai valik taimekaitsevahendeid on toksilised ka mükoriisaseentele, samuti kõrged lämmastiku ja P väetisnormid võivad vähendada nende arvukust. Lisaks intensiivne harimine hävitab seeneniidistikku, kuid teiselt poolt soodustab see mulda viidud orgaanilisi väetisi lagundavate bakterite arvukuse tõusu. 

Meit Jürgens ja Helis Rossner
Agri Con Eesti

 

Jätkusuutliku taimekasvatuse tagamiseks peavad väetamisotsused, olgu mineraalsete või orgaaniliste väetistega, tuginema mullaomadusi, kultuuride vajadusi ja laotamisaegu silmas pidades.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised