Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 3. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Karo Mets, mille põhitegevuseks metsa ülestöötamine ja puidukaubandus, tegutseb turul juba aastast 1994. Algselt metsa- ja puidutööstuskontserni Sylvester kuulunud aktsiaselts müüdi 2003. aastal Stora Ensole. "2007. aastal, mil turussituatsioon oli taas soodsam metsamajandusliku tegevuse jätkamiseks, asutasime OÜ Karo Mets, vahepealsetel aastatel tegutses aktiivselt 2002. aastal asutatud Eremka OÜ, kuhu jõudumööda metsamaad ostsime. Praegu moodustavad need kaks üksust ühe terviku," selgitas Karo Mets OÜ juhatuse liige Runo Ruubel., aidates kaasa kohalikule ühistegevusele. Ettevõttel on oma masinapark - langetusmasinatest metsaveoautodeni -, mida mullu täiendati kahe kaasaegse harvesteriga. Peale on kasvanud väga tulbi metsatöösturite põlvkond, oskusteadmised heal järjel ja kaasaegne tehnoloogia kasutusel. "Pigem on Eestis küsimus selles, et kui puidu aastane juurdekasv on 10-12 miljonit tihumeetrit, siis metsa targal majandamisel võiks teadlaste väitel olla aastane juurdekasv ja raiemaht ka kuni 19 miljonit tihumeetrit. Meil osatakse anda puidule lisandväärtust ja ega Eestis palju puitu välja ei lähegi: vähekvaliteetset puitu viiakse Hiina, pisut paberipuitu liigub Skandinaaviasse. Graanulitootmine tarbib ära ka suure osa paberipuud, eriti nendes piirkondades, mis sadamast eemale jäävad. Puitmaja tootjad on meil samuti tippklassis," loetles ta.

Ehkki pahatihti arvatakse, et üks metsandusettevõte tegeleb peamiselt metsa maharaiumisega, ei pea see parima metsakasvataja tiitli pälvinud ettevõtte juhi sõnul paika: "Jah, on ettevõtteid, kes omavad tehnikat ja pakuvad vaid metsa ülestöötamise teenust, aga väga palju on ka neid, kes omavad metsa, ostavad seda juurde, raiuvad raieküpse metsa maha, teevad uuendustöid ja jäävad metsa kasvamist ootama," sõnas Ruubel ja lisas: "Meie pakume oma teenust kõigile: nii suurtele kui väikestele metsaomanikele. Väikese erametsa omanik raiub metsa korra elu jooksul - see on tema jaoks tähtis sündmus."Karo Mets osaleb aktiivselt ka Vändra Metsaühingu töös

Igal aastal ostab ettevõtte juurde keskmiselt 800 hektarit metsamaad. Karo Metsal on kinnistuid 2300 ha, Eremkal 5300 ha ulatuses. Metsaomanikuna on ettevõte igati vastutustundlik majandaja, kelle jaoks on oluline metsa hea käekäik ning tervis. Metsauuendusi tehakse samas mahus kui on tehtud raideid. Ettevõtte jaoks on olulisel kohal kõik metsaga seonduv: metsauuendamine, õigeaegsed valgustus-, harvendus- ja uuendusraied, maaparandus, ning hea ülevaade metsaressursist. "Tänavune raiemaht on umbes 200 000 tihumeetrit, nii oma metsas kui teenusena. Alati, kui teeme teenustöid väljapoole, pakume ka metsa uuendamise töid. Oma metsas vaatame igal aastal üle üle-eelmise aasta raided - siis otsustame vastavalt metsa iseloomule, kas külvata, istutada või jätta mets looduslikule uuendusele. Kui uus mets on tärganud, tuleb teha kultuuride hooldust, hiljem valgustusraiet - see on pidev töö," rääkis Ruubel.Kuigi 2015. aasta algus oli keeruline, puiduturg languses ning talv väga pehme, jõudis ettevõte aasta lõpuks kasumisse. Kasumlikult lõpetati ka eelmine aasta. Ruubeli sõnul metsamajandamisega suuri kasumeid ei teeni: "Mets on pikk investeering, kust kasumit saad siis, kui metsa maha müüd. Kasum ja likviidsus on lahknevad mõisted - kasumit võib olla, aga likviidsust pole, metsamaa all on palju raha kinni ja ikka tuleb pankade poole kummardada. Eks metsaomaniku üks suurimaid murekohti on igasugused piirangud ja regulatsioonid. Kavatsesid ehk raiet teha, et pisut oma investeeringust tagasi saada, aga käib ametnik su metsast läbi ja ütleb, et planeerime siia piirangu ala. Menetlemisaeg aga võib võtta aastaid, kuigi seadus näeb ette kaks aastat."Alates 2015. aastast tegeleb ettevõte aktiivselt metsamaterjali varumise ja müügiga, kinnistute ostmise ja kasvava metsa raieõiguste omandamisega. Tänavu on ligi 40 töötajaga Karo Metsa prioriteet metsamaad juurde hankida ning olemasolevatel kinnistutel ikka istutus- ja hooldustöid teha. Metsaomanikuna korraldab ettevõte igal kevadel oma istutustalgud, kus kõik ettevõtte töötajad oma peredega ja ka partnerid saavad metsade majandamisse ja uuendamisse oma panuse anda. Partnerid on peamiselt kaasatud võsatööde ja hooldusraiete tegemisse.Karo Mets kuulub Eesti Eramet Ettevõte on Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadi liige ja omab ka PEFC tarneahela sertifikaati.

"Võib ju küsida, et kui meil on tegevust reguleeriv metsaseadus, siis miks peaks üks metsandusettevõtte omama veel sertifikaate, mille nõuded on märksa rangemad? Sertifitseerimine on alguse saanud Ameerikast, ent tänapäeval tagavad ka Euroopa tooteostjad sertifikaadiga kindluse, et mets on loodussõbralikult majandatud. Kui sertifikaati ei ole, pole toodet võimalik müüa. PEFC saamise protseduur on küll suhteliselt keeruline, aga meie ilma hakkama ei saaks," tunnistas Ruubel.saliitu ning Eesti Puidu- ja Metsatööstusliitu.Karo Mets otsis endale juba ammu tööstuspartnerit, et saada oma puidu realiseerimisel kindlustunnet ja luua lisandväärtust. "Metsanduses tuleb ju ette keerulisi aegu. Kindla tööstuspartneri olemasolu tagab, et ka halbadel aegadel saad raideid teha ning kui nõudlus suurem, aitab lisateenistus metsakasvatuse kulusid katta. Omal ajal Sylvester Grupis olid koos nii metsaettevõtted kui saeveskid - see sümbioos andis väga häid tulemusi. Meil endal tööstuse rajamise võimekust polnud, nii et kui Graanul Invest huvitus grupi uuendamisest metsamaid omavate ettevõtetega, nägime selles võimalust. Tegemist oli õige otsusega, sest paar aastat oli puiduturul raske seis, meie aga saime oma metsades rahulikult toimetada, ," selgitas Ruubel otsuse tagamaid. Eesti metsatööstus on Ruubeli arvates Euroopa metsatööstuste absoluutses tipus.

Jätkusuutliku kasvu saavutamine on iseäranis keeruline

Raul Kirjanen, AS Graanul Invest juhatuse esimees, CEO

Ruubeli sõnul on metsanduses ikka probleemiks negatiivne suhtumine valdkonnas tegutsejatesse. "Küllap on see kuvand alguse saanud 90ndatel. Metsameeste kohta öeldaks ikka, et "metsaärikas", keegi ei ütle leivakombinaadi direktori kohta "leivaärikas". Ühiskonnas on levinud arvamus, et mets kuulub kõigile ja seab avaliku huvi prioriteediks. Aga kui tegemist on erametsaga, peaks omaniku soov olema primaarne. Metsaomanik on ju nagu Põrgupõhja Jürka, kes nahistab metsas tööd teha ja näeb oma töö vilju alles mitmekümne aasta pärast. Kui avalik huvi ületab erametsa omaniku soovi, tuleks kinnistu riigil või mõnel muul huvilisel ära osta ja pöörata avalikku huviorbiiti," mõtiskles ta.

"Mets ei vaja inimest, inimene vajab metsa. See on meie riigi suur loodusvara ja taastuv ressurss, mida tuleb kasutada, aga ratsionaalselt. Mida paremini me metsa majandame, seda mitmekülgsemat kasu - nii emotsionaalset kui finantsilist - saab ka ühiskond.  Kui inimene, kes on puude raiumise vastane, satub metsa, mida pole pool sajandit hooldatud, mõistab ta, et ka see pole õige lahendus. Minu arvates on Eesti metsaomanik väga hea omanik. Metsanduslik teadmine ja traditsioonid on meil Eesti väga tugevad," kinnitas Ruubel, kes on ise lõpetanud EPA ehk praeguse Eesti Maaülikooli ja saanud sealt korraliku nõukaaegse metsahariduse. Tea Tarustepõllumajandus.ee kaasautor