Kullenga taimla: Igal aastal kasvatame üle 3 miljoni taime

Kullenga taimla: Igal aastal kasvatame üle 3 miljo
Enamasti kuivatatakse männi- ja kuusekäbi, nii RMK kui erametsaomanike tarbeks.

Tamsalu vallas Porkuni külas asub RMK Kullenga taimla, kus lisaks seemlatele ja puukoolile asub Eesti ainuke käbikuivati.

Mulle näitasid sealseid valdusi ja selgitasid tööprotsesse tööjuht Tiiu Suve ja seemnemajanduse tööjuht Lauri Saapar. 
Tiiu Suve on töötanud Kullengal aastast 1979. "Ma armastan öelda, et meie töö on nagu lasteaiakasvatajal - siit saab eluteele saadetud igal aastal pea 3 miljonit puukest. Töö on erialane, olen seda EPAs õppinud, amet meeldib ja nii need aastad on läinud," lausus pika staažiga Suve.
Lauri Saaparil täitus just viies tööaasta Kullengal, ka tema on hariduse omandanud Eesti Põllumajandusülikoolis.
Üldse töötab Kullengal kokku 6 inimest ning praegu käivad ühe uue kolleegi otsingud.

Tiiu Suve on töötanud Kullengal aastast 1979.
Tiiu Suve on töötanud Kullengal aastast 1979.

Taimed ainult RMKle

Kullenga taimla on üks seitsmest Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taimlatest. Tiiu Suve sõnul on neil põllumaad 25 hektarit, kus kasvab enamasti kuusk ja vähesel määral kask. "Tööprotsess taimekasvatuses on lühidalt selline, et me kasvatame 1-aastase taime potis kasvuhoones ja siis koolitame selle põldu. Kui me esimese aasta külvi koolitame augustis, siis ta kasvab järgmise suve veel põllul ja ülejärgmisel aastal läheb see taim juba metsa. Teeme suvel veel lisaks teise külvi kasvuhoones ja selle külvi istutame järgmisel kevadel kaheks aastaks põldu," rääkis Suve. "Aastas keskmiselt saame ühest külvist seemikuid 1,5-1,6 miljonit ehk kokku keskmiselt tuleb meie taimlast veidi üle 3,2 miljoni taime. Pooled taimed saadame teistele puukoolidele edasi, ülejäänud paneme oma haritavatele maadele maha."

Lisaks kuusele kasvatatakse ka arukaske. Suve ütles, et seda kultuuri on Kullengal vähe. "Kaseistikuid on meil 1500 ruutmeetril. Kasvatame seal 1-aastase seemiku, mis on sügiseks 60-80 cm pikk ja siis see läheb metsa."

Ajavõit tuleb kasvuhoonete kasutamisel. "Kui varem külvati seeme otse põldu, kus seemik kasvas 2 aastat, pluss veel 2 aastat puukoolis, siis nüüd tänu taimede ettekasvatusele kasvuhoonetes, valmivad metsakõlbulikud istikud tunduvalt kiiremini," lisas Suve. 

Et Kullengal on maad natuke rohkem, siis on puukoolis kasutusel kolmeväljasüsteem. "Sealt kust taimed ära lähevad, seal jääb maa musta kesasse. Siis paneme sinna veel haljaskesa, kasvatame teravilja ja künname selle enne kõrsumist sisse. Oleme kasutanud rukist aga nüüd enamasti kaera," selgitas Suve.

Taimekasvatustööde osas on suur maht loomulikult rohimisel ja suvel potitaimede kastmisel. "Istutustööd tehakse kõik masinatega, puupeenarde reavahed hoitakse samuti korras masinaga aga ikka on palju ka käsitsi rohimist. Soojal suvel on meil lausa kaks naist kinni kastmistöödega," ütles Suve. 
Ta mainis, et kõik olulised investeeringud tehnikasse on saadud, kui ikka seadme vajadus on ära põhjendatud.

RMK seemnemajanduse tööjuht Lauri Saapar täiendas, et lisaks põllupindadele on neil ka seemlapinnad - 35 hektarit on tootvat seemlat ja 80 hektarit on noori istandusi. "Neid on vaja hooldada - nii niita, kui puid pügada. Puu, mis on pügatud, kannab rohkem käbisid. Töövõtted on samad mis viljapuuaiaski. Noori seemlaid niidetakse suve jooksul 2 korda ja 1 kord niidame vanu. Tuleb teha ka taimekaitset, näiteks kärsakatõrjet. Omaette tüütused on meie kandis ka põdrad, keda aiad ei pea ja kes söövad ära värsked kasvud ja kahjustavad puutüvesid," ütles Saapar.

Lauri Saapar käbikuivati tööprotsesse selgitamas.
Lauri Saapar käbikuivati tööprotsesse selgitamas.

Iga puu päritolu seemlas on teada. Saapari sõnul on seemla järelkasvu pidev rajamine väga oluline. Kuidas sinna puid valitakse, on juba omaette süsteem, kus on palju erinevaid nõudeid. Kindel on see, et algmaterjal ja pookematerjal on kodumaine, sest RMK kasvatab vaid kodumaise päritoluga metsataime, mis meie oludesse sobib.

Kvaliteetne seeme oma käbikuivatist. Eesti ainuke riigile kuuluv käbikuivati asub samuti Kullenga taimlas. Siin hoitakse ka suuremat osa Eesti riiklikust seemnevarust. Et käbikuivati on seega tõeliselt haruldane asi, läksime ja uurisime, kuidas kogu töö, mille tulemuseks on kvaliteetne seemnematerjal, seal toimub. 

Kullenga uus ja moodne, Rootsi tehnikal baseeruv, käbikuivati alustas tööd 2011. aastal. Olemas ja töökorras on ka vana kuivati, see võetakse kasutusse siis, kui on näiteks suures mahus kuusekäbi vaja kuivatada.

Et saada kvaliteetne seeme, siis tuleb läbi teha mitu tööprotsessi. Lauri Saapar selgitas kogu süsteemi lähemalt. "Käbikorje hooaeg algab novembris ja kestab märtsini välja. Käbid korjatakse enne, kui soomused lahti löövad ja seemned lenduvad. Kogutud käbid lüditakse, puhastatakse ja sorteeritakse. Käbisid kogutakse Eesti erinevais paigus asuvatelt RMK seemlatest ja käbikorjeks sobivatelt lankidelt - suuremas jaos riigimetsa lageraielankidelt, aga ka erametsast. Käbikorjeks sobivale puistule ja käbidele kehtivad mitmed nõudmised, mille keskkonnaministeerium on paika pannud," selgitas Saapar. "Käbid peavad olema terved ja kahjustusteta. Männikäbid peavad olema minimaalselt kolm sentimeetrit pikad ja minimaalse läbimõõduga kaks sentimeetrit, kuusekäbid vähemalt pikkusega viis sentimeetrit ja minimaalse läbimõõduga kaks sentimeetrit. Varutud käbide seas ei tohi olla oksi ega vanu käbisid või muid kõrvalisi lisandeid. Okkad sõelutakse enne kuivatisse minekut korjest välja," kirjeldas Saapar.

Kuivatuskapi soojaenergia saadakse oma katlamajast, mida köetakse vaid käbidega, nii et toimub taaskasutus. "Kuivatamiseks sobilik temperatuur on 50-55 kraadi ja seal on käbid 2 ööpäeva. Edasi rändavad lahti löönud soomusega käbid sõelale, kus sõelutakse seeme käbist välja. Seemnetel tuleb ka tiivad eraldada. Selle tarvis seemet niisutatakse, et tiib muutuks kleepuvaks ja raskemaks ning spetsiaalses tiivaeraldajas, mis meenutab segumasinat, hõõrutakse tiib seemnest lahti. Seejärel taas seemned sõelutakse erinevates sõeltes, kus eraldatakse sodi ja tühjad seemned ning sorteeritakse seemned ka suuruse järgi. Pärast sõelumist järgneb pesemine, sellega eemaldatakse vaik ja vaigutolm ja katkised seemned. Süsteem on lihtne, vett täis anumas jääb terve seeme pinnale hulpima, aga katkise kestaga seemned vajuvad anuma põhja. Seejärel seemned nõrguvad sõelal ühe päeva, pärast mida viiakse need elektrilisse seemnekuivatuskappi. Peale kuivatamist puhastatakse seemneid veelkord labürintseadmes, mis on niivõrd tundlik, et kaalu järgi saab jaotada isegi pisikesi kaseseemneid - see eraldab tühjad seemned, mis on kergemad kui täisteralised. Tühjad seemned ei ole idanemisvõimelised," selgitas Saapar.

Oluline päritolu. Kõikide tööprotsesside puhul jälgitakse hoolega, et oleks märgitud partiile käbide ja hiljem siis puhastatud seemnete päritolu. Kullenga käbikuivati võtab vastu käbikogust, mis on vähemalt 400 liitrit. "Muidugi on erandeid ja teeme ka väiksemaid partiisid. Kõikidest partiidest tehakse Keskkonnaameti poolt proovid, sest muidu ei anta seemnele sertifikaati. Seemet ei või müüa, RMK taimlatesse ega metsa külvata enne, kui see on saanud keskkonnaameti heakskiidu. Kontrollitakse 1000 seemne massi, idanevuse energiat ja protsenti ning puhtust. Meie tööks on ka seemnete kuivatusjärgne niiskusesisalduse kontroll, selle mõõdame ise. Ideaalne niiskusesisaldus on 6-8%," rääkis Suve ja lisas, et käbide kvaliteet on ajas muutunud. "Kui on vilets käbiaasta, siis ka idanevusprotsent on kehvem."

Kullenga taimlast tuleb üle 3 miljoni istiku igal aastal.
Kullenga taimlast tuleb üle 3 miljoni istiku igal aastal.

Riigi seemnevaru säilitajad. RMKl on kohustus tagada seemnevarud mitte ainult omaks tarbeks vaid ka kogu riigi jaoks. Seemnevaru säilitatakse külmas laos. "Selleks, et seeme idanemisvõime säiliks, peab temperatuur olema -5 kuni -8 kraadi või madalam. Soojas kaotab seeme idanemisvõime kiiresti, kuid külmikus hoituna säilib see ka kümne aasta jooksul, langeb vaid idanevuse energia. RMKl on kohustus tagada seemnevarud mitte ainult omaks tarbeks vaid ka kogu riigi jaoks. Iga seemnepartii saab oma etiketi, partii numbriga, sertifikaadi numbriga ja muu olulise infoga," rääkis seemnemajandusest Saapar.

Seemet saab osta ka eraisik, kel plaan oma metsa uuendada. Seemne müügihinnad on RMK kodulehel olemas. Idanevusprotsendi järgi võib männiseemne kilohind olla 250-430 eurot kilo, kuusel 160-260 eurot kilo ja arukasel 50-150 eurot kilo. "Me ei müü eraisikutele istikuid aga saame müüa seemet. Seemne kvaliteedinormid on paigas, seega võiks tuua ka seda näiteks Lätist. Küsimus on pigem selles, kas see lätimaisest seemnest kasvatatud taim meile geneetiliselt sobib," selgitas Saapar.

Käikorjajad on enamasti pikaajalised koostööpartnerid, kes süsteemi ja kõiki nõudeid teavad. Tänavu on toodud kuivatusse enamasti männikäbi. "Kuuske on tänavu väga vähe. Üldse on häid kuusekäbiaastaid harva. Kaseseemnega on lihtsam, probleem ei ole, see korjatakse suvel samuti metsast raielankidelt enne kui urvad pudenema hakkavad," ütles Saapar. "Tasu saab käbikorjaja liitri järgi. Hind on korjajale motiveeriv, männikäbi eest makstake 1.20 ja kuuse käbi eest 0,80 eurot liiter, need hinnad kehtivad Kullengal kohapeal. Käbisid võtame vastu ka kõigis teistes RMK taimlates üle Eesti, siis on hinnad vastavalt männikäbi 1,00 €/l ja kuusekäbi 0,70 €/l."

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised