Margus Ameerikas: Taim vajab fosforit just varakevadel

Margus Ameerikas: Taim vajab fosforit just varakev
Margus Ameerikas: Taim vajab fosforit just varakevadel

Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks ligikaudu 20 erinevat toiteelementi. Ligikaudu sellepärast, et järjest on leitud neid elemente, mida varem ei peetud taimedele olulisteks, kuid nüüd on selgunud ka nende roll, mis sellest, et võibolla väga väikestes kogustes. Taimedele aga üheks oluliseimaks toitaineks lämmastiku, kaaliumi ja väävli kõrval, samas kindlasti ka üheks keerukama suhtega elemendiks kompleksis väetis-muld-taim on fosfor.

Taimed tunnevad fosforist puudust just varajases kasvufaasis. Isegi siis kui mullas on fosfori sisaldus kõrge, võib varakevadel sellest taimedele puudus olla. Põhjus on selles, et enamus mullas olevast fosforist on seotud tugevalt raua- ja alumiiniumiühendites ning on taimedele raskesti omastatavad. Väiksem osa on taolistes ühendites, mis on omastatavad juurteeritiste või mikroorganismide elutegevuse tulemusel. Seda osa tähistatakse väetise pakendil nõrgas happes lahustuvaks ehk tsitraatlahustuvaks fosforiks. Veelgi väiksem osa fosforist on mullas veeslahustuv, mida taim saab koheselt kasutada.

Fosfor saab mullas taimedele kättesaadavaks üldjuhul siis kui temperatuur on tõusnud 15° kuni 18° C. Selleks, et see osa fosforist, mida tähistatakse nõrgas happes lahustuva fosforina, saaks mullast taimedele kättesaadavaks, peavad mulla mikroorganismid olema alustanud aktiivset elutegevust. Mõnel aastal võib see olla alles mai teisel poolel. Kasv ja areng algab aga üldjuhul juba siis, kui ööpäevased keskmised temperatuurid on üle +5° C. See tähendab seda, et sõltuvalt aastast võib taim varakevadel olla fosforipuuduses kuu kuni kaks ja seda just sellisel ajal, millal neile seda kõige enam oleks vaja olnud ning hilisem andmine juba läbitud kasvufaasides olnud puudust ei asenda. Väiksemaks jäi juurestik, vähem arenes välja võrseid jne.

Ka fosfori olek väetamise järgselt võib mullas kiiresti muutuda. Kui eelnevalt oli seal väga madal üldise fosfori tase, siis seovad raud- ja alumiiniumühendid väetamise järgselt laotatud fosfori ning esimesel aastal võib taim antust saada kätte vaid 10-30%. See tähendab seda, et kergesti omastatav muutub raskesti omastatavaks ja vajab taimedele kättesaadavaks muutumiseks jällegi mikroorganismide aktiivset tegevust.

Oluline on mullas ka fosfori suhe teistesse toiteelementidesse. Pole suurt kasu, kui anda taimedele kergesti omandatav fosfor aga puudu jääb mõnest teisest oluliset elemendist. Lämmastik on üks peamine element, mis kõikidele kultuuridele on tähtis. Kuid osadel kultuuridel on ka spetsiifilised elementide nõuded. Näiteks mais vajab just kasvu alguses tsinki ning oluline on tsingi ja fosfori suhe. Selle tõttu on siis ka mitmed starterväetised tsingi lisandiga.

Erinevates väetistes on fosforit väga erinevates vormides. Selle tõttu tuleb alati tähelepanu pöörata müüdava väetise koostisele. Kõige odavam on toota ja müüa taolist fosforväetist, kus on vaid jahvatatud fosfori tooraine. Seal on minimaalselt vees ja tsitraadis lahustuvat toimeainet. Kunagi seda meil ka müüdi ja kasutati fosforiidijahu nimetust.  Keemiliselt töödeldes saadakse kergesti vees või tsitraadis lahustuv fosfor, mis on taimedele hästi omastatav, see muudab aga väetise hinna kallimaks.

Täiendväetistes tuleb alati vaadata, kas toimeaine on mingi lihtsa soolana, oksiidina või on valmistatud spetsiaalse formulatsioonina, näiteks suspensioonkontsentraadid. See on oluline selleks, et lihtsad ühendid võivad küll anda hektari kohta teatud koguse toimeainet, kuid samas võib see olla taimede kas liigse kontsentratsiooniga, lühiajalise toimega või lausa fütotoksiline. Spetsiaalsed formulatsioonid toimivad taimedele ohutumalt kiiremalt ja pikemaajaliselt. Formulatsioonideks on erinevad suspensioonid, mis lahustuvad pikaajaliselt ja imenduvad lehtedesse optimaalse kiirusega. Toiteelementidest metallide puhul on taimedele kõige paremini kasutatavad  erinevad kelaadid.

Varakevadiseks taimede toitainete puuduse vältimiseks on mitmeid võimalusi. Üheks lihtsamaks taimede fosforiga varustamise võtteks on kompleksväetisega taliviljade pealtväetamine, mis võiks asendada traditsioonilist lämmastikuga pealtväetamise. Kui tavaliselt antakse 1 kuni 3 korda taliviljadele lämmastikuga või lämmastikväävliga pealtväetist, siis selle asemel antakse vähemalt ühel korral NPK. Aga positiivne tulemus saadakse vaid taolistega toodetega kus on ka veeslahustuvaid elemente piisavalt, näiteks YaraMila NPK kompleksväetised. Sellisel juhul saab taim kiiresti kätte seal olnud lämmastiku, osa fosforist ja kaaliumist ning teistest elementidest. Ülejäänud jäävad sügisel külvatava uue kultuuri tarbeks.  

Starterväetiseid saab anda kahel erineval teel: mikrogranuleeritud tooted kevadel külvatavate või istutatavate kultuuride seemnete juurde mulda või siis vedelikena taimikut pritsides, mis sobib enam taliviljadele.

Väga efektiivne on starterväetiste kasutmine, mis antakse suhteliselt väikestes kogustes seemne juurde samaaegselt külviga. Üks taolistest toodetest on Magnistart NP Zn, kus on 11% lämmastiku ja 48% fosforit, millest enamus ehk 46% on veeslahustuv. Kasutatakse külviaegselt põhikultuuri külvikule lisatud dosaatoriga seemnete lähedusse ehk ligikaudu 2 cm kaugusele kasutusnormiga 15-25 kg/ha. 

Muldades, kus on varakevadel ka kaaliumi puudus on soovitatav kasutada stardiväetiseks taolist toodet nagu TurboSeed Zn. Seal on lisaks 47% fosforile ka 31% kaaliumit ning 1% tsinki kelaadina.

Lehtede kaudu antakse pritsimislahustesse kasvu ajal teraviljadel võrsumise faasis, rapsil roseti ja varsumise ajal Nutricomplex 13-40-13 mikroelementidega ja Nutricomplex Platinum 12-41-8 mikroelementidega ja vabade aminohapetega.

Erineva koostisega mikroelementide segusid on olemas nimetusega Folicare. Sõltuvalt taimede spetsiifikast, kasvufaasist ja arenguastmest on võimalik valida erinevaid koostiseid. Üheks enmkasutatavaks on Folicare Super 7-34-0 + mikroelemendid.

Eriti kergesti ja kiiresti on fosfor omastatav taimedele fosfiitfosforina (PO3), kuna sellisel juhul on fosfor taimemahades väga liikuv ja süsteemse toimega. Taolisteks vedelväetisteks on Trafos Mg Mn B Zn või Phosfik (3-28-18+mikrod). Kallima hinna tõttu kasutatakse neid just intensiivse kultuuride juures nagu maasikale jt. marjakultuuridele ning köögiviljadele nii kastmisväetisena kui ka lehtede kaudu pritsimiseks.

Üldjuhul on täiendväetised universaalsed ja sobivad paljudele kultuuridele. Erinevate koostiste vahel saab valida lähtuvalt taimede kasvufaasist, kultuuri eelistustest ja mullas olevast puudusest. Tehakse aga ka spetsiifilisi koostisi, just teatud kultuuri nõudeid silmas pidades. Näiteks spetsiaalselt kartuli leheväetis  Solavit Mn, mis sisaldab kergesti liikuvat fosfiitfosforit ja on kõrge Mn sisaldusega.

Täiendväetamine ei asenda põhiväetamist. See vaid aitab taimede varustatust mõnede oluliste elementidega just selles kasvufaasis kui neid on hädasti vaja ja ilmastikutingimused ei ole soodsad nende mullast omastamiseks. Samuti tuleb arvestada alati ka sellega, et erinevad formulatsioonid ja ühendid ei ole üksüheselt võrreldavad. Väga väikeses koguses spetsiifiline kelaat võib olla palju efektiivsem kui mõni suuremas koguses antud oksiid.

Oskuslikult põhiväetist erinevate täiendväetistega kombineerides saadakse parim tulemus.

Margus Ameerikas
arendusdirektor
Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

Uudised