Heiki Hanso: arboristi töö sobib mu seiklushimu ja adrenaliinijanuga

Heiki Hanso: arboristi töö sobib mu seiklushimu ja
Heiki Hanso: arboristi töö sobib mu seiklushimu ja adrenaliinijanuga

Sõnavõtud ja näitlikud youtube'i videod puude hoidmise ning õigesti hooldamise teemal, idasaarlaste traditsioonilise 1. jaanuari talisuplusürituse Karsumm korraldamine, Väikese Väina heaolu eest seismine ning Euroopa Aasta Puu võistluse "maaletoomine" - kõige selle taga seisab üks aktiivne Saaremaa mees Heiki Hanso. Kes ta on ja miks ta kõike seda teeb?

Igapäevast leiba teenib Heiki Hanso arboristi ehk puutohtrina. Kui uurime, kuidas sai temast kõrgustes ronija ning keskkonna eest seisja, muigab ta hetkeks: "Üks asi viis teiseni. Olen talus nii-öelda talupojana üles kasvanud, lapsest saadik isaga metsas käinud ning sain juba 12-aastaselt endale päris oma mootorsae. See oli vist esimene Jonseredi saag meie kandis, mis tuli Rootsist humanitaarabina Eesti põllumeestele. Loosi tahtel maandus tööriist meie perre ning edaspidi isaga metsa minnes oli temal kaasas vana raske Vene päritolu saag ning mul tolle aja kohta imeliselt kergena tundunud Jonsered."

Muide, seesama saag on Heikil tänaseni alles ning pidavat töötama ka pärast 25 aastat nagu vana mees. Ja see esimene päris oma kvaliteettööriist mõjus nii, et Jonseredi kaubamärgile on ta senini truuks jäänud.

Heiki Hanso sõnul oli tema teismelise iga suhteliselt "hull" - peres oli kuus last ning ega elu polnud lihtne. Igal võimalusel pööras ta isaga tülli ning ühel hetkel otsustas, et läheb kodust ära. Sõjaväkke. Ema aga elutarga inimesena soovitas pigem endale mingi amet selgeks saada ning mandrile kooli minna. Poiss võttiski ema nõu kuulda ja astus Vana-Vigala kooli metsanduse ja taluturisminduse erialal õppima, saades seal palju nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi kooli metskondades tööd tehes.

Pärast kooli sattus noormees hoopis Tallinnasse vanema venna sõprade firmasse autoklaase paigaldama ning proovis linnavurle elu. "Seejärel soovisin minna tööle Londonisse, kuid pingutused seal mõistlikku tööd leida luhtusid. Sündis uus plaan - minna Inglismaa pealinnast maa poole ning nii saimegi tuttavatega hotelli abitöölisteks. 2004. aastal tabas aga Põhja-Inglismaad meeletu torm, mis tõi kaasa suuri puukahjusid. Kohalikega suheldes selgus, et neil on vaja hädasti abikäsi tormikahjude likvideerimiseks. Olin kooli lõpukingiks saanud emalt tuttuue Jonseredi profimootorsae ja palusin selle postiga Inglismaale saata," meenutab ta. "See hetk, kui ma paki avasin, muutiski mu elu: vaatasin saagi igast küljest, panin õlid sisse ja lõin käima… fantastiline tunne! Alates sellest hakkas mu elu tiksuma selles suunas, kes ma täna olen."

Põhja-Inglismaa mägistel nõlvadel puidukahjusid likvideerida on hoopis midagi muud, kui seda Eesti parkides või metsades teha. Mägedes katab puu juuri vaid õhuke mullakiht ning tormi kätte jäänud puid kõrgustes saagida võib olla väga ohtlik. Kui Hanso meeskonda saemeheks sai ning esimest korda nepaallasest paarimehe rakmetega ronimist nägi, tundis ta, kuidas just selline töö tema seiklushimu ja adrenaliinijanuga sobib. Ta töötas koos puuronijast Nepaali poisiga, olles tema maapealne tugi. Otsus oli sündinud: tuli koguda raha, ahmida endasse niipalju teadmisi ja kogemusi kui võimalik ning minna samuti arboristi tunnistust saama. Kui ta 2008. aastal Tallinna Kadrioru parki tööle kutsuti, oli ta esimene rahvusvaheliste paberitega arborist Eestis.

Abiks uute puutohtrite õpetamisel

Kui Heiki Hanso teada sai, et ka Eestis on Luua koolis juba aastaid arboriste õpetatud, ruttas ta kohe kursustele, et näha, kuidas siin asjad käivad. Kui selgus, et praktika jäi õppekavas vajaka, sai temast praktilise osa, muuhulgas langetustehnika ja ronimise õpetaja. Kadrioru pargis töötas ta siiski vaid aasta ja kaks kuud, hinnates seda kogemust ning tollal saadud kontakte väga kõrgelt.

"Ju tõestasin end heast küljest, sest oma ettevõtet alustades olid tellimused juba ees ootamas," tõdeb ta. Sinna juurde käisid pidevad ülesastumised seminaridel ja kokkutulekutel ning ka eneseharimine ei jäänud tahaplaanile - kuni tänaseni püüab Hanso igal aastal teha mõne uue sertifikaadi ja otsib pidevalt pioneerina kogu maailmast uut erialast infot. Täna annab ta oma teadmisi, oskusi ja kogemusi edasi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse noortele. "Minu eesmärgiks on, et noorte teadmised vastaksid standarditele ning nad mõistaksid, et arboristika vallas peab end kogu aeg harima. Et nad saaksid aru, et lisaks puulangetamisele peab tundma ka tööohutust. See on nii ohtliku ala puhul väga tähtis."

Arboristide Koja teene on ka see, et Orissaare jalgpallistaadioni tamm 2015. aastal Euroopa aasta puuks sai. Samuti on koda toonud Eestisse kolm rahvusvahelist arboristide võistlust ning tänavu 10.-12. augustini toimub Baltic States Treeclimbing Competition 2017 võistlus Pärnus.

Heiki Hanso oma igapäevast, aga mitte igavat, tööd tegemas.
Heiki Hanso oma igapäevast, aga mitte igavat, tööd tegemas.

Mida teha ebaausa konkurentsiga?

"Loodan, et arboristika areneb õiges suunas, aga selle juurde käiv ebaaus konkurents ajab küll närvi mustaks," tunnistab Hanso, tuues näite riigihanketest: "Hakkasin ühel hetkel süvenema, et kuidas on nii, et minu pakkumised on alati teiste omadest 30-40% kõrgemad? Ma ei suutnud vastust välja mõelda ja kaasasin majanduskonsultandi, kellega koos tõmbasime ArborEst OÜ majandustegevuse sisuliselt ribadeks. Sain palju huvitavat teada, sealhulgas näiteks, et milliseid seadmeid oleks täna juba mõistlik välja vahetada… aga sain ka teada, et ma ei ole midagi väga valesti teinud ning mu pakkumised on täiesti normaalsed."

Seejärel võeti ette viie konkurendi majandusaasta aruanded ja mis selgus? Kui ArborEst maksab käibest ca 45% palgaks ja palgaga seotud maksudeks, siis teistel on see number keskmiselt 18%. "Seis on kurb," tõdeb ta. "Kuidas ma saan ausalt rivaalitseda ettevõtjatega, kellel polegi praktiliselt töötajaid või saavad nad vaid miinimumpalka? Selline süsteem ei võimalda ju ausal ettevõttel konkurentsis püsida ja lõhnab ümbrikupalkade järele!"

Kuigi ArborEst OÜ-l on olemas nii mõnigi pikemaajaline leping kohalike omavalitsustega nagu Tallinna Pirita, Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsused, võiks neid Hanso hinnangul olla julgelt rohkem. "Asi ei ole mitte ainult selles, et erafirmana oleks mõnus, kui oleks kogu aasta lepingutega kaetud, vaid ka kohalikel omavalitsustel ning ettevõtetel oleks elu lihtsam. Iga hanke korraldamine, pakkumiste kogumine ning otsuse tegemine võtab jupi aega ametnike tööajast. Kas poleks lihtsam palgata kohe üks ettevõtte aastaks või kaheks kõiki pargi- või tänavahooldusega seotud töid tegema? Pealegi on kindlasti pikaajalisem ja mahukam leping kokkuvõttes soodsam, kui iga töö jaoks erinevat firmat palgata. Näen siin liigset ressursi raiskamist."

Kaitsta tuleb ka puude seisukohti

Viimase seitsme aasta jooksul on ArborEst OÜ korrastanud täies ulatuses üle 20 Eesti pargi ning tugevaima mulje Eesti parkidest on oma liigirikkuse ja eriti vanade põlispuude poolest jätnud Hansole Olustvere park. "Kahjuks on enamike Eesti parkide ilu jäänud nõukaaegse mittemidagitegemise aega ja isegi 10aastane hooldus ei suuda tegemata jäetud ja valesti tehtud tööde jälgi kustutada," tunnistab arborist. "Paljudes parkides on puud muutunud ohtlikuks inimestele, varadele ning ümbritsevale keskkonnale, ent sageli ei taheta aru saada, et selleks, et säilitada vanade ja noorte puude tasakaal, on vaja vanu puid vähendada." Ta toob näiteks Kadrioru pargi alumise osa, kus kogu rohelisus kasvab kõrgele taevasse, puude all puudub valgus ning kogu see pargiosa ei näe välja sugugi linnapargilik.

Hanso hinnangul ei peagi kõiki parke korrastama, vaid tegeleda tuleks ainult jätkusuutlikega. "Hooldamata maa kasvab kiirelt võpsikusse. Keegi ei taha teha mõttetut ja rumalalt tööd ning pole mõtet projektide või maksumaksjate raha raisata, kui hooldustöid tehakse vaid üheks korraks. See aeg on möödas, kus Eestis oli 1500 kaunist mõisaparki - praegu piisaks igas maakonnas 2-3 hooldatud mõisapargist."

Ta möönab muiates, et vaatamata oma noorusele on ArborEst OÜst saanud nii kõva ettevõte, et täna vajatakse juba õigusabi. "Teadlikku puulõikust ei ole alati lihtne tellijale selgitada ning vahel ei nõustu klient meie poolt põhjendatud töövõtetega. Täna on meil tulemas tõenäoliselt kohtuasi Tartu linnavalitsusega, kes leiab, et me oleme nende makstud raha eest liiga vähe Emajõe kaldal asuvat papialleed lõiganud. Aga kuna Eestis puuduvad kinnitatud standardid ja omavalitsuste vastavad ametnikud ei pruugi olla puuhoolduse osas spetsialistid, on keerukas sellises küsimuses tõeni jõuda. Siiski võiks usaldada arboriste, kes on saanud vastava väljaõppe ja end pidevalt koolitavad. Rääkides põlispuudest, siis on nende lõikamine etapiline töö, et puudele tekitatav kahju oleks võimalikult väike. Meie töö on pakkuda parimat lahendust ka puude seisukohalt ning soovime päästa nii palju puid raiumisest kui võimalik."

Gerli Ramler
põllumajandus.ee kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised