Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 4. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Heiki Hanso: arboristi töö sobib mu seiklushimu ja adrenaliinijanuga

Heiki Hanso: arboristi töö sobib mu seiklushimu ja adrenaliinijanuga
Foto: erakogu
Sõnavõtud ja näitlikud youtube'i videod puude hoidmise ning õigesti hooldamise teemal, idasaarlaste traditsioonilise 1. jaanuari talisuplusürituse Karsumm korraldamine, Väikese Väina heaolu eest seismine ning Euroopa Aasta Puu võistluse "maaletoomine" - kõige selle taga seisab üks aktiivne Saaremaa mees Heiki Hanso. Kes ta on ja miks ta kõike seda teeb?

Igapäevast leiba teenib Heiki Hanso arboristi ehk puutohtrina. Kui uurime, kuidas sai temast kõrgustes ronija ning keskkonna eest seisja, muigab ta hetkeks: "Üks asi viis teiseni. Olen talus nii-öelda talupojana üles kasvanud, lapsest saadik isaga metsas käinud ning sain juba 12-aastaselt endale päris oma mootorsae. See oli vist esimene Jonseredi saag meie kandis, mis tuli Rootsist humanitaarabina Eesti põllumeestele. Loosi tahtel maandus tööriist meie perre ning edaspidi isaga metsa minnes oli temal kaasas vana raske Vene päritolu saag ning mul tolle aja kohta imeliselt kergena tundunud Jonsered."

Muide, seesama saag on Heikil tänaseni alles ning pidavat töötama ka pärast 25 aastat nagu vana mees. Ja see esimene päris oma kvaliteettööriist mõjus nii, et Jonseredi kaubamärgile on ta senini truuks jäänud.

Heiki Hanso sõnul oli tema teismelise iga suhteliselt "hull" - peres oli kuus last ning ega elu polnud lihtne. Igal võimalusel pööras ta isaga tülli ning ühel hetkel otsustas, et läheb kodust ära. Sõjaväkke. Ema aga elutarga inimesena soovitas pigem endale mingi amet selgeks saada ning mandrile kooli minna. Poiss võttiski ema nõu kuulda ja astus Vana-Vigala kooli metsanduse ja taluturisminduse erialal õppima, saades seal palju nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi kooli metskondades tööd tehes.

Pärast kooli sattus noormees hoopis Tallinnasse vanema venna sõprade firmasse autoklaase paigaldama ning proovis linnavurle elu. "Seejärel soovisin minna tööle Londonisse, kuid pingutused seal mõistlikku tööd leida luhtusid. Sündis uus plaan - minna Inglismaa pealinnast maa poole ning nii saimegi tuttavatega hotelli abitöölisteks. 2004. aastal tabas aga Põhja-Inglismaad meeletu torm, mis tõi kaasa suuri puukahjusid. Kohalikega suheldes selgus, et neil on vaja hädasti abikäsi tormikahjude likvideerimiseks. Olin kooli lõpukingiks saanud emalt tuttuue Jonseredi profimootorsae ja palusin selle postiga Inglismaale saata," meenutab ta. "See hetk, kui ma paki avasin, muutiski mu elu: vaatasin saagi igast küljest, panin õlid sisse ja lõin käima… fantastiline tunne! Alates sellest hakkas mu elu tiksuma selles suunas, kes ma täna olen."

Põhja-Inglismaa mägistel nõlvadel puidukahjusid likvideerida on hoopis midagi muud, kui seda Eesti parkides või metsades teha. Mägedes katab puu juuri vaid õhuke mullakiht ning tormi kätte jäänud puid kõrgustes saagida võib olla väga ohtlik. Kui Hanso meeskonda saemeheks sai ning esimest korda nepaallasest paarimehe rakmetega ronimist nägi, tundis ta, kuidas just selline töö tema seiklushimu ja adrenaliinijanuga sobib. Ta töötas koos puuronijast Nepaali poisiga, olles tema maapealne tugi. Otsus oli sündinud: tuli koguda raha, ahmida endasse niipalju teadmisi ja kogemusi kui võimalik ning minna samuti arboristi tunnistust saama. Kui ta 2008. aastal Tallinna Kadrioru parki tööle kutsuti, oli ta esimene rahvusvaheliste paberitega arborist Eestis.

Abiks uute puutohtrite õpetamisel

Ohtlike puude langetamine

Kui puu kasvab, siis võra otsib valgust ja juured toitu. Puuharud võtavad suuna valguse poole ja kalduvad. Metsas, kus on puu kodu, võime sellel vabalt juhtuda lasta. Avalikus ruumis - linnades, asulates ja koduhoovis - on aga tähtis, et meid ümbritsev keskkond oleks turvaline. Nagu autod käivad perioodiliselt tehnoülevaatusel, peaks perioodiliselt jälgima ka puude seisukorda. Puud kasvavad aina suuremaks, neid nõrgestavad haigused, seened ja mädanikud.

Eriti raskes olukorras on teemaa- ning tänavapuud, mis saavad talviti soolade ja sulfiidide kahjustusi ja ohtralt vibratsiooni. Nad peavad hakkama saama ka suure hulga tolmuga kuival ajal.

Linnatingimused on puule rasked, liigiti isegi võimatud. Puu eluiga linnas on sageli kõigest 1/3 tema looduses kasvava sugulase omast.

Ohtlikuks puuks võime nimetada puud, mis murdudes võib põhjustada vigastusi või varalist kahju - katkestada elektri või kommunikatsioonide jõudmise tarbijani.

Vaata õppevideosid

SIIT

Allikas: www.arborest.ee

Heiki Hanso oma igapäevast, aga mitte igavat, tööd tegemas.
Foto: erakogu

Mida teha ebaausa konkurentsiga?

Arborist on moodsa, puu bioloogial põhineva puuhoolduse spetsialist, kelle tööks on asustatud piirkonnas kasvavate puittaimede (eelkõige puude) hooldamine kogu nende eluea jooksul.

Arboristitöö hõlmab puude istutamist ja hooldamist “juurtest ladvani” - sobivate istikute valimist, õiget istutamist ja järelhooldustööd, täiskasvanud ja vanade puude hoolduslõikust ning ohtlike võraharude toestamist.

Arborist langetab ohutult kitsastes tingimustes (majade vahel, kalmistul jm) kasvava puu, kasutades köistehnikat või korvtõstukit.

Kõrgema taseme arborist võib olla konsultandiks ja anda dendroloogilisi või dendropatoloogilisi eksperdihinnanguid projekteerijatele, ehitajatele ja kinnistuomanikele puude seisundi, säilitamise võimaluse ja hooldusvajaduse kohta.

Arborist on õppinud tunnustatud õppekava alusel vastavat koolitusluba omavas õppeasutuses, teinud kutseeksami ning saanud arboristi kutsetunnistuse. Arboristiks saab õppida Luua Metsanduskoolis ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.

Kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida

SA Kutsekoda kodulehelt

Kaitsta tuleb ka puude seisukohti

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960