Harmeti eeliseks on suured mahud, efektiivsus ja paindlikkus

Toomas Kalev: Harmeti toodang läheb peamiselt Skan
Toomas Kalev: Harmeti toodang läheb peamiselt Skandinaaviasse

Kaks aastat Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis esikohale tulnud OÜ Harmet on mitu viimast aastat kasvus olnud. 2015. aastal kasvas Eesti ühe suurima moodulmajade ja ehitussoojakute tootja käive eelnenud aastaga võrreldes 42%, kasumikasv oli 84%.

„Oleme pingutanud ja efektiivsust kasvatanud, oleme leidnud pikaajalisi partnereid, kellega osadest on tööd kokku lepitud aastani 2021. Aga loorberitele puhkama jääda ei või. Tegeleme aktiivselt müümisega, müügiosakonna arendamisega, kuna seoses uue tehase avamisega juulis meie toodangumaht kahekordistub. Magame rahulikult siis, kui tootmismahud on vähemalt pool aastat ette välja müüdud,“ rääkis ettevõtte juhatuse esimees Toomas Kalev. Ta lisas, et käesoleva aasta lõpuni on töödeportfell täidetud.

Harmeti toodang läheb peamiselt Skandinaaviasse, 2015.aastal suurenes oluliselt eksport Rootsi. Kalevi sõnul on just Skandianaaviamaades ruumelementidest hoonete püstitamine kõige laiemalt levinud. „Hiljuti Venemaad külastades jäi arusaam, et ruumelementidest ehitamine on nende jaoks võõras ja ka puitkarkass pole eriti teema. Puitmaja on nende jaoks ikkagi ennekõike palkmaja,“ märkis ta.

Kalev selgitas, et kahemõõtmeliste elementide tootjatest ei peaks tegelikult rääkima kui puitmajatootjatest, vaid kui elementide tootjast. „Puitkarkass moodustab hoonest julgelt alla poole maksumusest ja töömahust. Ülejäänud osas on hoone valmimisel tegemist ikkagi pigem ehitamise, mitte tootmisega. Meil valmib tehases 90% majast, paigaldatud on kõik uksed-aknad.“ Harmeti majadel on teostatud siseviimistlus ja enamus välisviimistlusest, ehitatud välja elektri- , vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, paigaldatud kõik sanitaarseadmed, ventilatsioonisüsteem, köögimööbel ja –tehnika. Tulenevalt kliendi soovist on võimalik paigaldada ka kogu sisustus.

Toodangu paigaldamisega Rootsis ja mujal tegeleb Harmeti tütarettevõte Harmet Modular Building. Olenevalt töömahtudest on aeg-ajalt olnud vajadus kasutada ka kohalike ehitusettevõtete teenuseid.  

Hetkel käib tootmine kolmes tehases, milles kokku ligi 20 000 ruutmeetrit tootmispinda, lisaks 13 000 m2, millel tegutseb tütarettevõte Harmet Construction. Juulis avab ettevõte Harkus uue tehase, mis toob juurde 23 000 m2 tootmispinda ja toodangumahtude kahekordistumise, viies käibenumbri üle 100 miljoni euro, 2018. aaasta oodatav käive on 145 miljonit eurot. 2016.aasta lõpetas Harmet koos tütarettevõtetega 64,6 miljoni eurose käibega, kasumit teeniti 5 miljonit eurot. 

Suured mahud toovad kasumi. Kalevi sõnul pole ruumelementide tootmine just kõrgete marginaalidega äri. Kasumi saamiseks peavad mahud olema suured ja seda peabki ta Harmeti üheks oluliseks eeliseks konkurentide ees. Suured kinnisvaraarendajad ja rendiettevõtted ei hakka ju kümne väikefirma käest pakkumisi küsima, et vajalikku mahtu kokku saada, vaid eelistavad tellida ettevõttest, kes suudab nende vajadused võimalikult kiiresti rahuldada.

„Selliseid suuri tootjaid turul just palju pole. Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija, ent sektori käibest üle poole annavad neli suurettevõtet. Samas ei tähenda see kaugelti, et tegutseme konkurentsivabalt. Konkurente leidub nii Eestis, kui välismaal,“ tõdes Kalev.

Rõhk efektiivsusel. Juhatuse esimees peab kõige olulisemaks Harmeti edu teguriks suutlikkust efektiivselt tegutseda: „Oleme viimastel aastatel külastanud paljusid Euroopa tehaseid. Sakslased ütlevad, et kogu tootmisettevõtte rahast  teenitakse 80% kontoris ja 20% tehastes. Protsesside juhtimine ja täpsus on üliolulised – sinna võib tohutult raha kaotada, kui ei suudeta efektiivselt planeerida. Me ei saa enam pidada Eestit odava tööjõuga maaks – selle mõtteviisi tuules kaugele ei purjeta. Peame efektiivsuse saavutama planeerimise ja juhtimisega: et protsess kulgeks õlitatult juba alates müügist, et poleks tühje seisakuid. Sa võid kolm kuud tohutult rabada ja tellimusi täita, aga kui järgmised kaks kuud tööd pole, sööd oma kasumi ära. Kogu ahel peab toimima ideaalselt, kogu aeg,“ rõhutas ta.

Materjalide kättesaadavusega täna õnneks suuri probleeme ei ole. Kalev meenutas buumiaegu, mil tootmiseks vajaliku materjali kättesaamine oli ebastabiilne: „Kardan seda rasket situatsiooni, kus kõigil läks nii hästi, et midagi saada ei olnud. Ükski rahanumber ei lugenud.“ Harmetit nimetatakse puitmajatootjaks, ent puidu osakaal võrreldes muude materjalidega  nagu kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, santehnika, elektrisüsteemid jm, on eelarves üsna väike.

 

Raske tööjõuga. Majatootjate üks suuremaid murekohti on Kalevi hinnangul hoopis inimressurss: projekteerimise osa tootmises ei või alahinnata ning tarku insenere pole sugugi lihtne leida.

Efektiivsuse taga on ka hästi teostatud projekteerimine, sest ümbertegemine maksab tohutult. „Hea insener on nagu hea kokk – mitte see, kes teeb hästi süüa, vaid see, kes teeb odavalt ja hästi. Inseneri töö on mõelda läbi ja pakkuda välja optimaalsed lahendused, et asju mitte üle dimensioneerida ja kuidas tootmises aega kokku hoida.“ Kalev märkis, et ka tootmistöötajaid pole lihtne leida ja tõusvad tööjõukulud panevad mõtlema tootmise suuremale automatiseerimisele.

Harmet on viimaseil aastail investeerinud uue tehase ehitusse, seadmetesse, aga ka inimestesse ja nende väljaõppesse. Laienemisplaanide ja uue tehase avamisega seoses vajab Harmet juurde ligi 200 töötegijat. „Värbamisega oleme juba alustanud. Avasime oma, 2500 ruutmeetrise koolituskeskuse, kus inimesed saavad esmase väljaõppe ja läbivad ohutusalase instruktaazhi. Ohutusele ja olmetingimustele oleme valmivas tehases ekstra tähelepanu pööranud,“ märkis Kalev.

Hoogsale arendustegevusele lisaks plaanib Harmet alustada taas metalltoodete tootmisega  oma esimeses Tutermaal asuvas tehases, kus tootmispinda pea 3000 ruutmeetrit. „Kunagi me metalltoodanguga alustasime, nüüd pöördume oma juurte juurde tagasi. Esialgu kavatseme oma tarbeks toota – täna  ostame 80% enda muu toodangu tarbeks vajaminevaid detaile alltöövõtuna sisse,“ avaldas Kalev.

Nõudlikke väljakutseid – tehase käivitamine, tootmismahtude kasvatamine, metalltoodete valmistamine – Harmetil jagub ja seetõttu praegu uusi investeeringuid ei plaanita. Ometi pole need Kalevi sõnul ka välistatud: „Oleme oma väikese omanike ringiga valmis kiiresti reageerima ja otsuseid vastu võtma. Kui avaneb mõni hea võimalus, teeme plaanid ümber.“

Tea Taruste
põllumajandus.ee kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised