Kuidas talivili on talvitunud?

Kuidas talivili on talvitunud?
Kuidas talivili on talvitunud?

Taliviljade esimesed ülevaatused märtsikuu viimasel nädalal lubavad prognoosida edukamat saagiaastat kui seda oli eelnenud hooajal. Lõuna-Eesti loodus on nädalajagu eespool ja sellest ka erinevused põldudel.

Talinisu varased sordid ja hiliste sortide septembrikuu esimese poole külvid on võrsunud ja juure  kasv on alanud. Hilised külvid, mis läksid talvituma 2-3 pärislehe faasis on elujõulised ja  haigustunnusteta. Kohati on esimene võrse välja arenenud.

Talioder talvitus rahuldavalt. Kesk ja Lõuna-Eestis on juuresüsteem alustanud uut kasvu. Põhjapoolsetes piirkondades taimik taastumas ja lähipäevade soojus paneb ka seal taime kasvama. Talvest kahjustatud  taimi on vähe.

Talirukis on teraviljadest kõige paremas seisus. Hübriidrukis võrsus sügisel aktiivselt ja juuresüsteem on arenenud ning kevadine kasv alanud. 

Talirapsi põllud on  ebaühtlasema tasemega. Varased külvid on heas seisundis, juurekaela läbimõõt   1,5 -2,8  cm. Üksikute taimede kasvukuhik näitas kasvutunnuseid. Hilised külvid ja külvid mis tehtud madala väetamisfooniga põldudele, on nõrga taimikuga, mis on küll talvitunud, kuid talvestressist taastumiseks kulub märksa pikem periood ja vajavad hoolikamat toiteelementidega varustamist. Kahel kolmandikul pisteliselt vaadeldud  talirapsi põldudel esines boori puudus. Puudustunnused esinesid ka juhtudel, kus  boori anti sügisel täiendväetamisega 1-2 l/ha. Puuduse tingis aktiivne sügisene kasv ja taim tarbis boori talvekindluse tagamisel  maksimaalselt. Hilised külvid aga aeglase juurekava arengu tõttu ei olnud võimelised boori vajalikul määral omastama.

Pealtväetamisega alusta esimesel võimalusel. Toitainete varud mullas on napid ja madalate temperatuuride tõttu raskesti või üldse mitte omastatavad mistõttu on pealtväetamisega mõistlik alustada esimesel võimalusel.

Teraviljapõldudele soovitame esimese pealtväetisena kasutada lämmastik-väävelväetist N annusega 30-40 kg/ha kui see toimub aprilli alguses. Kui esimene pealtväetamine jääb aprilli teise poolde, siis suurendada N annust 60-80 kg/ha. Esimesteks pealtväetamisteks sobib hästi ka vedel lämmastikväetis UAN32 kogusega 100-120 l/ha, mille segukomponendiks lisada Ruter AA 2,0 l/ha ja Folur S 5,0 l/ha. Juhul, kui esimene pealtväetamine toimub granuleeritud väetisega, siis taimede talvestressist kiiremaks taastumiseks on vajalik sellele järgnevalt teostada täiendväetamine   aminohappeid ja makro+mikroelemente sisaldava vedelväetisega Ruter AA 2,0 l/ha, millele  soovitame lisada Humistari 2,0 l/ha. 

Talirapsile soovitame esimese pealtväetisena samuti lämmastik-väävelväetist füüsilises koguses 100-150 kg/ha. Talvestressist taastumiseks vajavad taimed stardiks omastatavat fosforit, mikroelemente ja aminohappeid, milleks soovitame taas Ruter AA 2,0 l/ha. Paagisegusse on samuti sobiv lisada Humistar 2,0  ja Final K 1,0  l/ha.  

Tradebor Mo 2,0/ha  on sobiv  anda koos kasvuregulaatoriga. Tradeboris sisalduv boor booretanoolamiinina on taimele kergesti omastatav ja paagisegudes pestitsiididega ei teki antagonismi 

Suurema saagipotentsiaali saavutamiseks taliviljapõldudel on otstarbekas juba kevadel pöörata tähelepanu toiteelementidega optimaalsele varustamisele. Sellistel juhtudel soovitame RuterAA asemel varakevadiseks talvestressi taastumise kiirendamiseks kasutada konsentreeritumat toiteelementide segu Trafos Mg,Mn,Fe,B  2,0 l/ha. See sisaldab taimele kiiresti ja kergesti omastatavat fosfiitfosforit, mis aitab taimel Mg, N muuta külmas mullas paremini kättesaadavaks.  Mikroelemendid on koostises EDTA kelaatidena. Paagisegusse soovitame  lisada tasakaalustatud vabade aminohapete segu Delfan Plus 0,5 l/ha. Vabad aminohapped tagavad  kiirema ja efektiivsema toiteainete imendumise läbi rakuseinte ja liikuvuse taimes. Taim säästab energiat abiootilise stressi tingimustes, taastudes stressist kiiremini.

Teine pealtväetis taliviljadele oleks soovituslik NPK kompleksväetis 150-200 kg/ha, kolmas valik  lämmastik-väävelväetistest. Intervallid pealtväetamisel võiks olla 10-14  päeva sõltuvalt kasutatud normidest, taimiku kasvu aktiivsusest, mullastiku tingimustest, temperatuuridest, niiskusest jne. 

Eili Rajapuu
taimekasvatuse konsultant
Baltic Agro AS

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised