Kelle kanda jääb ulukikahju?

Kelle kanda jääb ulukikahju?
Kelle kanda jääb ulukikahju?

Kuna metsa- ja põllukultuuridele tekitavad põhilisi kahjustusi põder, metskits ja metssiga, on maaomandi hea seisund lahutamatult seotud suurulukite arvukusega. Eesti jahiseadus maaomandi head seisundit ei toeta vaid töötab sellele vastu.

Suurulukite küttimiseks on seaduses ette nähtud jahipiirkondade minimaalsuurus, mis Eesti katastriüksuste keskmist pindala arvestades on tegelikult põhjendamatu (vähemalt 5000 ha ühes ringpiiris). Riigi poolt antud jahipiirkondade kasutuslubade pikkus on samal ajal kümme aastat ja omanikul endal puudub õigus oma maal suurulukijahti korraldada. Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine on maaomaniku jaoks praktiliselt võimatu, kuna selleks on vaja maaomanike ühist taotlust, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnistutest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast.

Maaomanikul tekib seega küsimus, kas õigus oma kinnistul jahipidajat valida ja oma vara kahju eest kaitsta on tegelik või on õigus ainult paberil, kuhu seadus on trükitud?

Jahiseaduses olevatele numbritele põhjendusi leida on raske. Keskmise katastriüksuse suurus Eestis on näiteks 6,2 ha. Ka meie lähiriikides - Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa - on suurte ulukite küttimiseks ette nähtud territooriumid oluliselt väiksemad, näiteks Lätis on see vahemikus 500 kuni 2500 ha, sarnanedes rohkem suurulukite tavapärasele eluterritooriumile.

Ka seadusandja tegevusele tuleb teha etteheiteid, sest jahiseaduse mõju on maaomaniku õiguste ja kahju talumiskohustuse osas jäänud analüüsimata. Riigil ei ole ka usaldusväärset statistikat suurulukite poolt eraomandile tekitatud kahju suuruse kohta.

5000 ha suuruse jahipiirkonna nõuet saab täna julgelt nimetada negatiivseks ajaloopärandiks, sest selline nõue kehtestati ilma pikemate selgitusteta 1994. aasta jahikorralduse seaduses. Kuigi omandi kaitse põhimõtted on oluliselt edasi arenenud, seisab jahiseadus samas aastas.

Riigikohus on ühes oma otsuses öelnud, et talumiskohustust peab olema võimalik vaidlustada, kui kinnistu omanikule tekkiv kahju on oluliselt suurem avalikust huvist. Kuna suurulukite populatsioonide kaitse ja jahiulukivaru säilitamine on avalik huvi, kannavad eraomanikud täna seda kahju meie kõigi huvides.

Ulukikahju on täna eraomaniku oma ja selle talumise eest makstav kompensatsioon sümboolne. Riigi käest ei saa nõuda küll kahjude täielikku kompenseerimist, kuid alati saab nõuda paremaid seadusi.

Karl Kask
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Sorainen

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised