15 parimat jätkusuutliku tootmise praktikat

15 parimat jätkusuutliku tootmise praktikat
15 parimat jätkusuutliku tootmise praktikat

Põllumajandus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega – tuleb toota rohkem toitu ja sööta ning muid põllumajandussaadusi, et rahuldada kasvava rahvastiku vajadusi. Samal ajal tuleb kaitsta mulda, vett ning loodulislikku mitmekesisust ning panustada sotsiaalsesse heaolusse ja tootlikusse.

Jätkusuutliku tootliku majandamise edendamiseks käivitati INSPIA (InSPia–European Index for Sustainable Productive Agriculture) projekt. Projekti eesmärgiks on jätkusuutlikuse sihti silmas pidades rakendada põllumajandusettevõttes parimaid majandamise praktikad ning töötada välja asjakohased edukuse hindamise mõõdikud. INSPIA projektist võtab osa 56 põllumajandusettevõttet peamiselt Prantsusmaalt, Hispaaniast, Belgiast ning Taanist. Peale põllumajandustootjate panustavad projekti Euroopa Põllumajanduse Föderatsioon, Cordoba Ülikool jm organisatsioonid ja ettevõtted.

Jätkusuutliku tootliku majandamise mõõdikud

Jätkusuutliku tootliku põllu majandamise edu hindamiseks on INSPIA projekti raames väljatöötatud mõõdikud – majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonna indikaatorid. Mõõdikud aitavad hinnata jätkusuutlikkuse taset ning milliseid tegevusi võiks ette võtta, et majandamine muuta jätkusuutlikumaks.

INSPIA projekti üheks eesmärgiks on muuta põllumajandustootjate mõtteviisi jätkusuutlikuse teemal. Arendustegevus projekti raames on kantud uskumusest, et põllumehed tahavad rohkem teada, kuidas integreerida erinevate tehnoloogiate kasutamine ökosüsteemi teenuste kasutamisega.

INSPIA edendab erinevaid majandamise võtteid, mis on end tõestanud reaalsetes oludes ning on parandanud ettevõttes bioloogilist mitmekesisust, mullaviljakust, vee ja õhu kvaliteeti. Euroopa indeksi väärtus iga indikaatori jaoks põhineb parimate majandamise praktikate rakendamisel, nt kui palju aega ja raha kulus praktika rakendamisele või milline on olnud mõju saagikusele. Samas kui mõned teised indikaatorid põhinevad monitooringu andmetel. Ettevõttepõhine monitooring on limiteeritud majandusliku võimalikkusega, nii hõlmatakse mulla ja toitainete monitooring, kuid ei jälgita lindude või mesilaste arvukust, et kindlustada INSPIA indeksi üleeuroopaline ühetaoline rakendamise võimalus.

Kuidas jätkusuutlikult majandada?


1. Hoia maad rohukamara all

Erosiooni ning toitainete leostumise vältimiseks ja mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamiseks või suurendamiseks kasuta püsivat taimkatet (eriti turvas- ja erodeeritud muldadel). Erosioon on pindmiste mullaosakeste ärakandumine mööda maapinda liikuva vee, tuulte või mullaharimise mõjul. Erosiooni saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega. Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist.

2. Kasuta võimalikult vähe mulda häirivat praktikaid

Mulla kaitsmise eesmärgil häiri mulda võimalikult vähe ning kasuta vähendatud maaharimise süsteemi (nt otseharimis- või otsekülvisüsteemi). Vähendatud maaharimise korral püütakse mulda võimalikult vähe pööritada. „Mitteharimis“ või „harimisvaba viljelus“ praktikad säästavad nii loodust kui ka raha, nõudes samas põllumehelt suuremat paindlikkust ning teadmisi ja kogemusi agronoomia vallas, sest tuleb tunda paljusid kasulikke ja kahjulikke taime- ja loomaliike ning nende kooslusi.

3. Kasvata mitmeaastaseid taimi

Mitmeaastaste heintaimede kasvatamine suurendab mulla Corg aine sisaldust, sest seal ei toimu iga-aastast mulla harimist, mis soodustab orgaanilise aine lagunemist paranenud orgaanilise aine lagunemistingimuste to?ttu. Taimkate, näiteks mitmeaastaste heinamaade, taliteravilja, lämmastikku siduvate heintaimede või kõrretüügaste kujul, kaitseb mulla pinda erosiooni eest.

4. Vii sisse külvikord või kasuta sobivat viljavahelust

Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada otstarbeka mullaharimisega, kahjustajate püsiasurkonna tekke vältimiseks tuleb valida sobiv kultuuride järjestus ehk nn viljavaheldus. Viljade vaheldumine aitab minimeerida taimekahjustajatega nakkatumise ning agroklimaatilist riski.

5. Nõlvadel hari mulda risti kallakuga

Paljas mullakiht on tuule ja vee põhjustatud erosiooni suhtes esiti tundlik. Erosiooni ja toitainete leostumise ohtu vähendab see, kui kraavide ja vooluveekogude äärde jätta väikesed kündmata maaribad (põllu ääred) või laiemad puhvertsoonid. Kallakuga risti olevad kündmata maaribad põllu otsas peaksid olema laiad. Risti asetsevad vaod aeglustavad vee ära voolu niisketes oludes ja takistavad mulla erosiooni. Ja nii on veel rohkem aega mulda infiltreeruda.

6. Väeta vastavalt mulla ja taime vajadusele

Tark väetamine aitab kujundada optimaalse tihedusega ja jõulistest taimedest koosneva taimestiku. Taimedele tuleb tagada mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, kuna kidur taim ei toida inimest ega looma. Väetamisel tuleb arvese võtta mulla kvaliteeti, struktuuri, tüüpi ning stabiilse saagi saamisel aitab lõimitud väetamine, st et kasutatakse nii mineraal- kui orgaanilisi väetisi.

7. Kasuta taimekaitsevahendeid kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega

Kasuta taimekaitse lahendusi, mis on kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega, sh pööra täheleapanu toote hoiustamistingimustele ning taimekaitseseadme regulaarsele hooldamisele. Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes selle märgistusel kirjeldatud otstarbel, tingimustel, viisil ja koguses. Kindlasti tuleb kinni pidada vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetest tööoote- ja ooteaegadest.

8. Kasuta täpsemaks viljelemiseks uusi tehnoloogiaid

Uute tehnoloogiate, nagu GPS-tarkvara, satelliitpiltide vaatlusandmete ja täpse asukoha määramise kasutuselevõtmine võimaldab kasutada näiteks väetist ja taimekaitsevahendeid täpselt seal, kus neid vaja on ja täpselt õiges koguses.

9. Optimeeri niisutusaega- ja kogust

Optimeeri niisutusaega- ja kogust, arvestades mulla veereþiimi ning taimede veevajadust koos evaporatsiooniga.

10. Optimeeri taimekaitsevahendite kasutamist

Taimekahjustajate tõrjel on lisaks nõuetekohasele kasutamisele vajalik järgida head taimekaitsetava. See sisaldab teadmisi taimekaitsevahendite kasutamisest kultuuride kaitsmiseks kahjustajate vastu ning ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

11. Raja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad

Po?llumajandusmaastike elurikkuse kujunemise ja sa?ilimise seisukohalt on oluline roll erinevatel riba- ja joonelementidel, mis paiknevad po?ldude a?a?realadel vo?i la?bivad neid. Ekstensiivse po?llumajanduse ka?igus kujunesid loodusliku taimestikuga po?lluservad ja muud pu?sirohumaa ribad u?sna loomulikult. Intensiivse po?llumajanduse tingimustes on selliste ribade kujunemine aga takistatud ning seeto?ttu julgustatakse nende rajamist keskkonnameetmete raames. Po?llua?a?rsete taimestiku ribade alla kuuluvad nii loodusliku taimestikuga alad, mida ei kultiveerita kui ka kultuurtaimedega ku?lvatud kultiveeritavad maalapid, mis otseselt ei kuulu saagi alla ning ei la?he su?giseti koristamisele (nt. lindudele talvise lisatoidu pakkumiseks loodud po?llukultuuride ribad). Kultiveerimata alade puhul taimestik kas ku?lvatakse sinna seemnesegudest vo?i tekib see sinna looduslikult. Sellised kultiveerimata taimestikuga ribad moodustavad suurema osa erinevatest joonelementidest po?llumajandusmaastikes. Samuti aitavad taimestikuribad põldude vahel, puud, hekiread ja igasugune muu põllu pinda kattev taimestik mullapinna ärakannet vähendada.
Seega elurikkuse kaitsmiseks ja parandamiseks ning erosiooni vähendamiseks raja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad, nt põlluservad, kesa, hekid, muru- või lilleribad või lühikese raieringiga madalmetsa alad.

12. Vii sisse puhvertsoonid

Efektiivse hajuheite ohjamiseks ning keskkonnale avaldada võiva mõju vähendamiseks loo vee kaitsmiseks kaldaäärsed ja kraaviäärsed puhverribad. Raja vajadusel kallaste kaitsmiseks erosiooni eest puittaimestik.

13. Ehita tehislikke alasid

Ehita tehislikke alasid, mille eesmärk on ühtlustada suuremalt põllumajanduslikult valgalalt vee äravoolu, puhverdada suurvett ning puhastada vett hõljuvainest, orgaanilisest reostusest ja taimetoitainetest. Nii on nt märgalataimed ka sobivaks energeetiliseks toormaterjaliks.

14. Loo taimekaitseseadmete täitmiseks ja puhastamiseks eraldi alad

Punkreostuse vältimiseks loo taimekaitseseadme puhastamiseks ja täitmiseks spetsiaalsed pesuplatsid, võimalusel biopadi. Samuti tee seadmele regulaarset toimivuse kontrolli.

15. Optimeeri ettevõtte jäätmekäitlus

Mullaviljakuse suurendamiseks taaskasuta põllu- või metsamajanduses tekkivaid loodusomaseid biolagunevaid jäätmeid nagu nt põhk, juurviljade pealsed jms.
Taimekaitsevahendi tühja pakendit tuleb hoida hoiuruumis selleks ette nähtud konteineris või kapis, kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

Evelin Hillep
Agroskoop.ee

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised