Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 10. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põnevate teemadena käsitleti nii põllumajandusmasinate maailma tulevikusuundi, kui ka ettevõtte tegemisi Ukrainas ja Venemaal.

Väderstad tulevikusuundadest põllumajanduses

Põllumajandusmasinate arengut ja tulevikku iseloomustavad väga kindlad märksõnad – automatiseerimine, digiajastu, elektrienergia laiem kasutuselevõtt, kiirus ja täpsus ning agronoomiliste põhitõdede taasjuurutamine.

Nii auto- kui põllumajandusmasinate tööstused liiguvad autonoomsete masinate suunas, see tähendab seda, et masinad ei vaja töötamiseks ilmtingimata juhti ja suudavad vajalikud tööoperatsioonid põllul ise ära teha. Kõik me oleme kuulnud isesõitvast automargist Tesla, ka teised autotööstused pingutavad nutikate autode loomise nimel, mis viivad inimesi sihtkohta pelgalt käskluse peale. Mõningate prognooside kohaselt on maailmas aastaks 2025 kuni 20 miljonit iseliikuvat autot. Paralleelselt autotööstusega on maailmas mitmeid ettevõtteid, kelle igapäevatööks on automatiseerida traktoreid. Esimesed automatiseeritud traktorid on aga tänaseks juba nii vanad, et neid võib leida muuseumist.

Elektrienergia on fossiilkütustel põhineva energiaga võrreldes palju keskkonnasõbralikum ning kuni 2/3 kuluefektiivsem. Rootsis avati pilootprojektina elektritoiteliiniga maantee, millelt saavad sõiduks energiat suured elektrit salvestavate akudega veoautod (Scania). Olles elektritoiteliinist lahti ühendatud, suudavad need salvestatud energia abil maha sõita veel 100-150 km, mis on piisav selleks, et viia kaup kohale põhimaanteest eemal. Elektriliselt laetavad laadurid on suurtes siseladudes aga juba üsna tavaline nähtus. Esimese elektrienergial töötava traktori prototüübiga on aga välja tulnud John Deere, paljud traktoritootjad töötavad samas suunas.

Digitaliseerumine on tegelikult täies hoos. Ka paljud Väderstadi masinate funktsioonid on traktori kabiinist juhtmevabalt seadistatavad ning areng selles suunas jätkub. Valdkonnas üldisemalt hakatakse järjest rohkem kasutama satelliitidelt saadavat infot ning töötatakse selle nimel, et erinevatest põllutöödega seotud rakendustest saadavat infot saaks lõpuks ühes kohas kompaktselt kokku liita.

Täpsus ja kiirus iseloomusavad hästi Väderstadi masinate arendustööd ning oma ajaloo jooksul on Väderstad viiel korral tulnud turule täiesti uutmoodi või turgu muutva lahendusega. Piikultivaator NZ Aggressive, põllurull Rollex, legendaarne külvik Rapid, ketasrandaal Carrier ja maisi ribaskülvik Tempo on olnud tähtsad verstapostid ettevõtte arengus. Maisikülvik Tempo turuletulekuga saavutati täiesti uus ribaskülvi täpsuse ja kiiruse tase.

Uute ja innovatiivsete lahenduste turuletulekuga on nii mõneski piirkonnas kiputud unustama agronoomilisi põhitõdesid. Üks suuremaid muresid on viljavahelduse vajalikkuse unustamine ning tootjate keskendumine tulusamate kultuuride kasvatamisele. Pikemas perspektiivis pole see aga jätkusuutlik. Väderstad panustab omalt poolt ka mullaga seotud teadmiste jagamisele ja seetõttu on ettevõtte kodulehel selle kohta lausa eraldi peatükk loodud.

Väderstad

Rootsi põllumajandustehnika tootja, kelle eesmärk on luua paindlikke mullaharimis- ning külvimasinaid, mis teevad suurepärast tööd kasutatavast mullaharimistehnoloogiast sõltumata.

Ettevõte asutati 60-ndatel talupere Rune ja Siw Stark`i poolt. Täna jätkavad nende tööd neli last - Crister, Christina, Andreas ja Bo Stark. Perekond on suutnud kasvatada väikesest ettevõttest 12 tütarettevõtet ning on 900 töötajaga suurtootja.

Käive aastal 2014 oli 177 miljonit eurot. Viie suurima sihtturu hulka kuuluvad Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Venemaa ja Ungari.    

Väderstad Grupp

Seed Hawki ostuga 2013. aastal kasvas Väderstad Grupi üksuste käive 230 miljoni euroni. Grupil on kokku 1010 töötajat üle maailma ning sellesse kuuluvad Väderstad AB, Seed Hawk Inc, Svensk Presshärdning AB ja Väderstad Farm AB.

Väderstad Venemaal

Venemaa on maailma suurim riik ja ühtlasi on seal ka kõige rohkem põllumaad riigi kohta. Euroopasse jääb sellest 125 miljonit hektarit. 55% riigi sissetulekutest moodustab kütuste ja gaasi müük. Nagu riik ise, on ka tüüpiline põllumassiiv Venemaal suur – keskmiselt 100-300 ha, kuid on põlde, mille suurus ulatub paari tuhande hektarini. Kuigi põllumajandusmasinad on küllalt vanad ja ettevõtete struktuur tüüpiline suurettevõttele, on see kiiresti muutumas.

Väderstad alustas aktiivsemat tegevust Venemaal 2002. aastal läbi importija Ekoniva. 2003. aastal müüdi sinna esimene Rapid, 2007. aastal loodi esindus, 2009. aastal tehas Voronežis ja 2016. aastaks oli sinna müüdud 2500 erinevat masinat.

Populaarseimateks Väderstadi masinateks Venemaal on osutunud tüükultivaator TopDown 700 ning külvikutest Rapid.

Väderstad Ukrainas

Ukraina on tuntud oma viljakate muldade poolest, hõlmates 1/3 maailma kõige viljakamatest muldadest. Ida-Ukrainas on huumusekiht kuni 60 cm paks, seega on sealsed põllumehed selges eelisseisus. Nii pole imestada, et riiki nimetatakse Euroopa viljasalveks.

Väderstadil on Ukrainas kolm esindust. Masinate müügil tuleb tüüpiliselt kokku leppida rea inimestega: kui meil enamasti ettevõtte juhiga, siis seal peab lisaks läbi rääkima peaagronoomi, peainseneri, omaniku ja finantsjuhiga.

Suurte riikide Venemaa ja Ukraina kõrval jätkus Väderstadi Rootsi külalistel häid sõnu ka Eesti põllumeestele. Arvestades Väderstadi masinate müüki riigi pindala kohta, on Eesti kogu maailma arvestuses Rootsi ja Norra järel kolmandal kohal. Väderstadi üks omanikest Crister Stark tänas kõiki Eesti põllumehi usalduse eest.

Tänud põllumeestele!

Priidu Adrijan

Väderstad Eesti müügijuht