15. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2015. aastal moodustas energeetilistel eesmärkidel kasutatud puidulise biomassi maht 7,1 mln tm, ehk üle poole kogu kasutusse võetud puidumahust. Sellise koguse puidu kasutust võivaid mõjutada taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekud, mida ka seminaril tutvustasime. Lokaalses energiavarustuses on direktiivi muudatuste mõju eeldatavalt kaudne. Kasvab hakke osakaal, mille tootmise säästlikkust tõendab sertifikaat (FSC, PEFC või SBP).

Suurematele energiatootjatele (kütuse võimsusel >20MW) kaasneb kohustus tõendada kasutatud puitkütuste tarneahela säästlikkust. See võib suurendada sertifitseeritud puidu nõudlust kohalikul puiduturul, lisaks eksporditud hakkele võetakse ka siseriiklikult kasutusele sertifitseeritud tootmisahelaga hake. Kaugküttes ja –jahutuses peab taastuvenergia osakaal kasvama vähemalt 1 % aastas. Arvestades olemasolevat puiduvajadust energia- ja puitkütuste tootmiseks, on vaba energeetikas kasutatavat puidulist biomassi metsamaal 1 mln tm jagu. Sellele lisandub puidu ressurss väljaspool metsamaad.

Lisaks taastuvenergia osakaalu kasvatamisele tuleb parandada nii energiatootmise, kui energiat tarbivate seadmete ja hoonete energiatõhusust. Selleks jagab Kredex ka hoone energiatõhusaks renoveerimise toetusi korteriühistutele ja väikeelamutele. Kui korterelamud on selle võimaluse kasutamisel aktiivsed pea kõikjal Eestis, siis väikeelamute renoveerimisel on huvi tagasihoidlikum. Ometi on puitkütustele ülemineku osakaal arvestatav just eramute renoveerimisel.

Eramute rekonstrueerimisel loeti probleemiks toetusmeetme puudumist kaugküttega liitumiseks, mis on enamasti soodsaim ja mugavaim lahendus. Väiksematele kaugküttesüsteemidele on tehnoloogilisi probleeme põhjustanud soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Hoonest kaugküttesse tagastatav vesi on seetõttu soojem kui ette nähtud. Keskkonnainvesteeringute Keskus annab toetust soojusmajanduse arengukava koostamisele ja kaugküttesüsteemi (sh torustiku) rekonstrueerimisele või rajamisele. Siiski rõhutati mitme esineja poolt, et erinevad toetused töötavad täna üksteisele vastu: hoonete rekonstrueerimise toetusega alternatiivsete küttesüsteemide rajamisel vähenev kaugkütte tarbimine põhjustab ülejäänud kaugkütte tarbijatele kõrgemat soojuse hinda.Eestis on täna paljudes katlamajades toimunud tööstusrevolutsiooni 4.0, automatiseeritud katlamaja mehitamata opereerimine toimub vähemalt kaks nädalat üle interneti. Revolutsiooniline on seejuures katlamajade võimekus inimese sekkumiseta kõrvaldada väiksemaid tõrkeid. Selliseid katlamaju varustatakse hakkega nt puhuri abil.Eestisse on jõudnud Soomes toodetud ja otse metsast toodud hakkel töötav koostootmisseade. See sobib väiksematele energiatarbijatele ja loob võimaluse müüa toodetud elektri ülejääk võrku. Seminaril tutvustati seadme paigaldamise planeerimis- ja ehitusprotsessi. Puugaasi- ja pelletikatelde eelised hakkel katelde ees ilmnesid eelkõige väiksema energiavajaduse katmisel.

Eesti kaugküttesektori üleviimine 75% ulatuses kohalikele biokütustele võimaldab täiendavalt kasutada 1.8 miljonit m3 energiapuitu, loob 4000 töökohta ja vähendab CO2 heitmeid 800 000 tonni võrra aastas.

Uue põlvkonna roheenergia lahendused on väiksema ressursi- ja tööjõu vajadusega ning liiguvad integreerituse poole muude energiaseadmetega, nt päikesepaneelidega akupaagi olemasolul.

Et olla tõeliselt roheline peab kogu energiaahel metsamajandamisest energiatarbijani olema teadmistepõhine, digitaliseeritud ja nutikas, efektiivne, säästlik, kliendisõbralik, puhas, mugav ja soodne.

Täname Järvamaa Kutsehariduskeskust seminari korralduslikus õnnestumises!

Seminari ettekanded on leitavad SIIT. 

Irje Möldre

SA Erametsakeskuse arendusnõunik