Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiiu mehed hoiavad metsa ja kogukonda

Hiiu mehed hoiavad metsa ja kogukonda
Foto: erakogu
Eesti Erametsaliit tunnustas mullu Hiiumaal, Nõmme külas elanud Agu Takist, andes talle tiitli „kogukonda hoidev metsaomanik“. Mees ise lahkus möödunud aasta lõpul taevaseid metsi kasvatama, temast saarele mahajäänud metsamaal hoiab silma peal Aivar Mäetagas, kes Takise kinnistute eest aastaid hoolt kandnud.

„Agu Takisel oli  kolm kinnistut – kokku 50 hektarit. Mina hooldasin neid metsi 2000. aastast alates ja selle ajaga sai töödering peale tehtud,“ rääkis Aivar Mäetagas, kes on Hiiumaa Ametikooli metsakasvatuse õpetaja, OÜ Silmakare omanik, Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse liige ja 3.järgu raietööline. Suur osa Takise metsadest on kasvanud endisele põllumaale, peamiselt on tegemist 50ndatel rajatud männikutega. Mäetagase sõnul on tegemist väga hea kasvukohaga, nii et mõne metsatüki peal jõuti kuueteistkümne aasta jooksul teha ka kaks harvendust. Aastatel 2001-2005 tehti ligi 300 tihumeetrit tormimurdu.

Agu Takis - k ogukonda hoidev metsaomanik

Agu Takis (1940-2016) oli metsaomanik, kelle prioriteediks oli see, et tema kinnistud oleksid hästi hooldatud ja korras. Metsatöödele kaasas ta kohalikku kogukonda, veel mõne aasta eest oli tema maadel laudade saagimise plats, materjali müüs ta kohalikele ülisoodsate hindadega.

Takise metsamaad asusid kolmel kinnistul: Liiva, Andruse ja Selja – kokku 50 hektarit. Metsamajanduslikest töödest lasi ta oma metsades teha kõiki vajalikke töid ja raieid. Olulisel kohal olid harvendus- ja valgustusraied, pidevalt tehti sanitaarraieid. Peale uuendusraieid tehti tema metsades istututstöid, et uus metsapõlv saaks kasvama hakata.

Agu Takis oli kirglik jahimees. Mitmeid aastaid, kuni 2014, asus tema metsas punahirvede söödaplats. Ilma suurema bürokraatiata lasi ta oma metsadesse toimetama Hiiumaa Ametikooli õpilasi, kes seal ka kutseeksami sooritasid. Küpses eas sai temast aga kirjanik. Takis on on kirjutanud kaks raamatut oma elust ja tegemistest: „Härrana sündinud“ ja „Sauna!“.

„Tavapärane oli see, et metsamaterjal saeti Takise platsi peal ära – toodi liikuv saekaater ja pool küla tuli kokku. Sõpru-tuttavaid oli tal palju, materjaligi andis sageli poolmuidu ära ja ütles, et hind tuleb lasta nii odavaks kui võimalik. Tal oli vaja tegevust protsessi enda pärast, mitte rikastumiseks. Ta ise oli autoasjatundja, kirjanik ja jahimees. Meil polnud kunagi ühtegi konflikti ja ta lasi mul vabalt oma metsades toimetada,“ kirjeldas Mäetagas kogukonda hoidvat metsaomanikku. Takise metsades viis Hiiumaa Ametikool läbi ka ametiõpet, kolmel korral toimusid seal ka riiklikud kutseeksamid.

Takise kinnistutel tehti peamiselt harvendus- ja valgustusraiet, hooldati noort metsa. „Lageraiet tegime vaid viimastel aastatel, kui Agu oli juba väga haige ja oli ravimiraha vaja. Siis võtsime kolm hektarit maha, aga nüüdseks needki talgute korras täis istutatud. Takise teema on minu metsamajandamise ajaloos eraldi peatükk - olin harjunud seal käima, kord nädalas astusin ikka läbi,“ nentis Mäetagas.

Mäetagas ise hakkas hiidlaseks nelja aastakümne eest, 1976.aastal lõpetas ta Luua kooli, oli nimekirjas esimeste seas ja sai õiguse tulevast töökohta valida. Hiiumaa Ametikoolis õpetab Mäetagas metsakasvatust ja teeb huvilistele võsalõikamise kursuseid. 2004.aastal asutas ta OÜ Silmakare, kus pakub metsahooldustöid. „On olnud halvemaid ja paremaid aegu. Kui riigimetsaga seotud töödevoog kokku kuivas, hakkas suurte hangete ja vähempakkumiste ajastu, me enam ei kvalifitseerunud ning tuli töömehed vabaks anda. Mingil ajal maksin firma tegevusele peale:  tegin Soomes metsakasvatustöid ja raha tõin Eestisse,“ meenutas ta ja lisas, et on nüüdki RMK võsatööde hangetel osalenud, ent võitnud töö vaid siis, kui on olnud ainuke pakkuja. „RMK hankeid võidavad „meeleheitel koduperemehed“, kes teevad  võimalikult odava pakkumise, et tööd endale saada. Mina olengi seetõttu erametsade peale jäänud, praegu teen peamiselt metsakasvatustöid: aastas 50-100 ha valgustusraiet ja istutan 15 000-30 000 taime. Hinnad selle töö eest on üsna närused, tööjõudu juurde palgata ei saa,“ märkis Mäetagas.

Aivar Mäetagas: Hiiumaa metsad on järjest paremini hooldatud
Foto: erakogu

Valdkond, millega ta rohekm tegeleda tahaks, on käsitsi energiapuu tegemine. Energiapuud tehakse metsades, kus valgustusraie ja muud tööd tegemata jäänud, kasvanud tihe padrik, mida harvendada ei saa. Peene võsa võtmine on töömahukas, aga lõpptulemus tasub selle ära. „Mina olen veendunud käsitöö pooldaja. Pikk tüvi veetakse metsast välja, ei laasita, materjali saab maksimaalselt kätte. Energiapuu metoodika kasutamine on kui „metsatöö kolm ühes“: pole vaja istutada, hooldada ega valgustustöid teha,“ kiitis Mäetagas, kelle arvates ei ole noores metsas masinatöö õigustatud, sest kannatab puidu kvaliteet. „Meil tahetakse saada metsast kasumit 30-300%, aga piisab kui saad 5-10%. Metsamehele makstakse tihu pealt, mitte kvaliteedi pealt – virn on virn ja võidab see, kelle käes on kogus,“ lisas ta.

Abiks metsaselts. Paarkümmend aastat on Hiiumaal tegutsenud metsaselts, kus liikmeid üle 200. Tänu metsaseltsi tegevusele on erametsade olukord Hiiumaal Mäetagase hinnangul üsna hea. Liikmetele korraldatakse koolitusi ja tehakse metsataimede ühishankeid. „Aasta eest tuli Hiiumaale tagasi punt noori mehi, kes vahepeal Rootsi metsades praktiseeris. Nemad tegutsevad siin hoogsalt. Tehnilise poole pealt ei jää erametsade hooldamine sugugi riigimetsadele alla – tööde kvaliteet on hea,“ lisas ta.

Vähe õppureid. Hiiumaa ametikoolis on Mäetagas õpetanud peamiselt klassikalist metsatööd: langetamist ja laasimist, seda kuidas valida raieks puid, kuidas metsa kasvatada, millised on kasvunõuded. „Oleme teinud aastaseid kursuseid, täienduskoolitusi, õppepäevi. Kutsehariduses on häda selles, et pole, keda õpetada. Noor mees näeb, kui raske on metsatöö ning kui vähe selle eest makstakse. Mehel – see on tõesti meeste töö –, kes seda ametit pidada tahab, peavad olema ka teatud isikuomadused: ta peab suutma üksi töötada, üksi otsuseid vastu võtta,“ rääkis ta ja lisas, et parem osa ametimeestest on läinud üle piiri, eelkõige Soome ja Rootsi, kus selle töö tegijatest rohkem lugu peetakse. Nõudlus metsameeste järele ei kao Mäetagase arvates kuhugi, kuna noori hooldamata metsi on Eestis hulgaliselt.

Paremad metsad võeti 20ndatel maareformiseadusega riigile, moodustati metskonnad. Praegused RMK metsad olid algselt mõisametsad, mille eest hästi hoolitseti, muud kuulusid talupoegadele. „Metsakasvatus on rikka ja haritud inimese lõbu. Eestis on küll maapind viljakas ja metsakasvuks ülisoodne, ent puid tuleb ikkagi kasvatada nagu porgandeid – kui külvad, tuleb ka harvendada. Mets kasvab tegelikult ruttu, kui õigesti toimida. Noored puud kasvavad jämedaks, kvaliteetseks ja sirgeks, kui nendevaheline kaugus on õige. Harvendusraiete tegemise oskus ei seisne vaid masina osavas käsitsemises – hoopis olulisem on valida raieks õiged puud. Lageraies tuleb võtta maha kõige suurem puu, et tihu saada, ent harvenduses tuleb saagida väikesed, et suurele võimalus anda,“ õpetas Mäetagas.

Liiga palju võhikute arvamusi. Eestimaa maanteedel sõites võib sageli märgata raieid, mis võhikut ärritavad: puud on siiludena maha võetud, langile jäetud vaid mõned puud. Tegemist ei ole lageraiega, vaid metsa uuenduse võttega. Mäetagas selgitas: „Metsa ei raiuta korraga maha, vaid jaokaupa, tehakse kitsad langid, kuhu luuakse paremad valgustingimused. Kasvama jäetakse seemnepuud, aga et seeme saaks kasvama minna, tuleb maapind ette valmistada. Ketasäkkega tõmmatakse ribad, et mineraalmaa või turvas paljastuks. Kui langil maapinda ette ei valmistata, pole loota ka looduslikule uuendusele. Tegemist on aegjärgse raiega metsapõlve uuendamiseks – see võte annab hea tulemuse, kui hoolikalt metsakasvu jälgida.“

Mäetagas leiab, et metsateadlased võiks rohkem ja laiemale sihtgrupile metsas toimuvat selgitada ning aidata mõista erialaseid termineid: „Ühiskonnas kirgi küttev lageraie teema on üks neist olukordadest, kus need, kes soovivad metsaseadust muuta, terminitega manipuleerivad. Näiteks, mis on juurdekasv – seda saab erineval moel mõista ja mitut viisi mõõta. Metsaseadust on iseseisvusperioodil muudetud kümmekond korda, iga kord on raiete tegemise tingimisi muudetud ses suunas, et saaks võimalikult rohkem raiuda. Praegu võetakse maha keskealist metsa ja väidetakse, et juurdekasv on lakanud. Hiiumaalgi raiuti maha metsad, kus tüvipuit polnud veel kasvamagi hakanud.“

Erametsades on peamine probleem sellest, et puidu hind on olnud aastaid madal. Kui Mäetagaselt küsitakse nõu, et kas tasub raiuda, soovitab ta metsa mitte maha võtta, kui just väga suurt rahahäda pole. „Kui sul jämedat kuusepalki pakkuda pole, katavad tulud enamasti vaid raiekulud. Harvendusraiet tuleb muidugi teha, ehkki selle pealt ei teeni. RMK paiskab  aastaringselt odavat puitu turule, erametsaomanik nende kogustega konkureerida ei suuda,“ tõdes ta. RMK maharaiutut vaadates on näha, et pole neilgi enam suuri palgivirnu, pigem peenpalk, paberi- ja küttepuu. Mets kasvab küll kiiresti, aga mitte nii kiiresti, kui teda maha võetakse. Mets, mis praegu harvendatakse, on Mäetagase sõnul ülekasvanud – sellised raied metsa olukorda paraku ei paranda.

Tea Taruste

kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960